Raad lähtus oma tegevuses maahärra annetatud linnaõigusest. Lisaks kodifitseeritud linnaõigusele kehtis veel bursprake - tekst koosnes kodanikele regulaarselt etteloetavatest raemäärustest (willekore). Suur osa nendest läänemereruumis sarnased ja käsitlesid kodanike vahiteenistust, vaikuse ja korra pidamist. Valdkonnad, kus linnal oli vaja korrast kinnipidamist eriti jälgida ja oma kodanikele pidevalt meelde tuletada. Tähtis osa gildidel ja vennaskondadel. Vabatahtlikud korporatiivsed ühendused, mille eesmärgiks pakkuda oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu. Laiemalt hakkasid levida 13- 14 sajandil. Kui uusajal kasutatakse mõistet "gild" peamiselt suurte ametialaste (eelkõige kaupmeeste) ühenduste ning "tsunft" käsitööliste kohta, siis keskajal ei tehtud nendel mõistetel erilist vahet. Üks ja sama ametialane või usuline ühendus võis
kohtuvõimu. Raehärrad pidasid istungeid peamiselt kolmapäevit, reedeti ja laupäeviti. Raehärra vande osaks oli rae istungitel räägitu saladuses hoidmine. Sageli rae istungid polnud kinnised. Suurlinnades juhatas rae istungit üks bürgermeistritest, väiksemates linnades toimus istung sageli maahärra voliniku osalusel. Riia õiguse järgi otsus langetati häälte enamuse järgi. Raad lähtus maahärra annetatud linnaõigusest. Gildid- Ühiskonnas oli tähtis osa gildidel ja vennaskondadel, mille eesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu. Enamik gilde tegutses linnades. Laiemalt hakkasid levima 13.-14. sajandil. Keskajal ei tehtud vahet gildil ja tsunftil (Alles uusajal hakati eristama). Kõige vanim gild on püha Kanuti (1326) ja püha Olavi gild (1341). Hiljem lisandusid Suurgildid, Mustpeade vennaskond ja Väikegildid. Näiteks Kauti ja Olavi
annaabi.ee 
