Riho Sagor Sten Mägi 10.l Kloostrid ja kloostrielu Kloostrid Kirik õpetas, et kõige kindlam tee taevariiki pääsemiseks on loobumine ilmalikust elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lääne-Euroopas Kogunesid erakud aga suletud vennaskondadega ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud "suletud kohad" (ladina keeles claustrum), mida hakati nimetama kloostriteks. Kloostrid Esimesed kloostrid tekkisid IV sajandil Egiptuses ja sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu.
1427 Firenzez 10% inimeste käsutuses 68% rikkustest, 30% inimeste käes 27% rikkustest ja 60% inimeste käes 5% rikkustest. 15. sajandil linnad monofunktsionaalsed, Augsburgis üle 80% linnalstest elas almustest või peost suhu. Kuulumine linna juhtgruppi eeldas varandust. Esimene päritav staatus (oluline kinnisvara). Kui perekond vaesus, siis formaalselt võisid õgused säilida aga nende kasutamine eeldas mingit miinimumvarandust. Linnakodanikkond diferentseeritud, seotud vennaskondadega, nt tsunftid ja gildid. Itaalias callegia - käsitööliste sundkorporatsioonid. 1. Mõis vajas maksude kogumiseks organisatsiooni. 2. Vabade käsitööliste oraganiseerumine. Kaupmeestel samasugused ühendused. Reisidel vaja võõrsil oma ametivendade abi ja toetust. Juudi kaupmehed edukad, sest juudikogukonnad aitasid neid igas linnas. Põhjamaades gildid ja hansad. Kaupmeeste kuulumine gildi ei tähendanud patritsiaati kuulumist (pigem hiliskeskaja nähtus). Kanuti ja
annaabi.ee 
