Saadul käib. Ühel öösel läks Turja maja põlema. Majast päästeti nii palju asju kui võimalik ja koliti umber sauna väiksesse kambrisse. Hannes läks Tondiojale väimeheks. Töötas koos peremehega päevast päeva, aga naisega hakkasid suhted jahenema mingi aja pärast. Sügisel luges lehest halbu uudiseid, et kodukülas jäänud üks paat meestega tormi ajal merre. Seal hukkus ka Hannese vend Klaus. Hannes sõitis mõneks ajaks ära, et isale ja vennanaisele abiks olla. Paar kuud hiljem sai jälle halbu uudiseid Turjalt, et isa on halvatud ja jälle läks Hannes koju. Liidale ei olnud see üldse meeltmööda, et Hannes kogu aeg seal käis, seda enam, et sa sai teada Hannese lapsest ja kahtlustas tolle olema ka seal külas, kuigi Hannes oli valetanud ta olevat hoopis Viljandimaal. Luise ei saanud äiaga hästi läbi ja lahkus Turja talust oma venna juurde peale halvatust. Hannes
TEGELASED: Kustas - Ta on suhteliselt iseseisev inimene. Ta suutis kuueks aastaks perest eemale minna ja hiljem naabermaia kolida. Samas jätab ta natuke liiga lapseliku mulje, sest elab nii kaua vanemate kulul, kuigi ta teab, mis olukord kodus valitseb, siis toob ta koju raha aemel hoopis pilli. Kustas on lõbujanuline, talle meeldib teistele pilli mängida, naii taga ajada ning seigalda nii maal kui merel. Poiss on julge, sest ei karda tormist merd ega surma, julgeb lausa oma vennanaisele õelda, et on temasse armunud. Minu arvates on ta kohati liiga tuulepäine. Unsun, et armas ei kao lihtalt hetkega, aga ometi ütleb Kutas alles aastaid hiljem, et tal ei tule midagi Hildega välja. Ta laseb mehel om naise hüljata ja siis tuleb tõega lagedale. Mees on kange nagu enamik rannainimesi: ta kannatab valu ning ei taha arsti juurde minna, kuigi teab, et vastasel korral võib ta käes kaotada. Tooni - Kangust on ka Kustase vennanaisel Toonil. Kuigi talle meeldib mees juba
aastal hõivasid prantslased ka Straßburgi (Strasbourg). 1684. aastal oli sunnitud reunioone tunnustama ka keiser Leopold I (1658 1705). Oma keisrist kälimeest kutsus Prantsuse kuningas solvavalt ,,Saksa vabariigi peakapteniks". Saabunud oli Louis XIV välispoliitika kõrghetk. Louis XIV viimases 17. saj. Habsburgidega peetud Pfalzi pärilussõjas (168897) seati Prantsusmaa edasistele vallutustele piir. Pärast seda, kui Louis XIV taotles Pfalzi kuurvürsti tiitlit oma Pfalzist pärit vennanaisele Liselottele, kujunes Prantsusmaa vastu ulatuslik koalitsioon, kuhu kuulusid kõik suuremad Saksa riigid, Hispaania, Inglismaa, Holland ja Rootsi. Sõda ise oli äärmiselt laastav, hävitades muuhulgas ka Heidelbergi. 1697 sõlmitud Rijswijki rahuga säilitasid prantslased küll Elsassi ja Strasbourgi, teistest reunioonidest, sealhulgas kõigist valdustest ida pool Reini jõge tuli Louis XIV-l loobuda. Prantsusmaa mõjuvõim Euroopas oli saanud esimese tõsise vastulöögi.
annaabi.ee 
