Ülikooli tegevus, kirikuhooned olid hävitatud või rüüstatud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima uus usuvool, mis tuli Saksamaalt pietism. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetust ja elu kõlbelisemaks muutmist. Nad tõid luteri usu rahvale lähemale. Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine. 1739 aastal ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge, mille tegi Anton Thor Helle. Pietistlikud ideed jõudsid rahva sekka vennakoguduste ehk hernhuutlaste kaudu. Nad propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, moodustasid ka omaette kogudusi. Koguduste sisekord lubas kõigil kaasa rääkida, seega oli see tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel. Mitmes paigas aga väljus liikumine usulistest raamidest ja jõudis äärmusteni, kui keelati nt seksuaalsuhted, sest kõik pidi elama kui õed ja vennad. 1743 see keelustati, kui see ei pidurdanud eriti tegevust.
Kreutzwald andis mõni aeg hiljem välja ajakirja "Ma-ilma ja mõnda, mis seal leida on". Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aga alguse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857.aastal Pärnus ilmuma Perno Postimees. · Tuntumad teadlased: Wilhelm Struve(astronoom), Moritz Hermann Jacobi(füüsik), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia rajaja). · Vennasteliikumine: sai alguse 18.sajandil. Vennakoguduste kindel organisatsioon ja palvemajades valitsev demokraatlik õhkkond, mis ei teinud vahet seistel ega rahvustel, leidis talurahva seas laialdase toetuspinna. · Maltsveti liikumine: levis 1850.aastetl, rajaja oli Juhan Leimberg. Sihiks oli oma rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. · Estofiilide liikumine: 18.sajandil. Estofiilidele pakkus huvi eksootilised ja väikerahvad.
annaabi.ee 
