• Läti, Leedu kui ka Soome rahvakultuuris on suuremad erinevused ida ja lääne vahel. • Tingitud loodustingimustest • majanduslikest iseärasustest- kaugus suurematest tsentritest. • pikaajaline kokkupuude nii Lääne kui Ida naabriga. • Rahvakultuuri iseloomulike tunnuste põhjal võib Eesti jagada kolme suurde ossa: • Põhja.Eesti. • Lõuna-Eesti. • Saarte piirkond. • Mulgi maa. • Ranna rootslased. • Venlased Peipsirannal. • Kui vaadata rahvarõivaid siis saared ja Lääne-Eesti on eraldi vaadeldavad. • Ida mõjud avaldusid põlluharimis riistades ja veo vahendites. • 19.sajandil ja 20. sajandil kasutati karuäket ja harkatra • Eesti on jaotatud: • Põhja-Eesti tänu suurematele linnadele Tallinn, Narva oli uuendustele vastvõtlik, paistis inimeste moes, rahvarõiva arengus.
Sõjaline ülekaal vastatel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Vastastel oli parem relvastus. Väge täiendati pidevalt uute meestega. Vallutajate taga sesisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma katoliku kirik. Võideldi mitme vaenlasee vastu korraga. (sakslased, taanlased, rootslased, venlased) Eestlaste seas oli ka omavahelisi naaksumisi. Koostöö puudumine (ka välisriikidega) Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus olid orjenteeritud üksikute sõjakäikude jaoks. Sõda kurnas majanduslikult kõike välja pannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu just elavjõust + katk. Eestlaste muinasusund: Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsamaks koostisosaks oli usund.
annaabi.ee 
