koormusoormuse ja puhkuse vale vahekord. Ülekoormussündroomi põhjuseks on mittevastavus sidekoe individuaalse koormustaluvuse ja kehalisel koormusel saadava koormuse vahel. TLA passiivne osa kohaneb kehalise koormusega aeglaselt (kõõlused, sidemed, kõhred, luud). Aktiivne osa (lihased- ja südame – vereringe) kohanevad märksa kiiremini. Ühekülgse ja liialt intensiivse koormuse korral lihasmass suureneb, elastsus ja venivusaste väheneb. See koormab liigselt kõõluseid, sidemeid ja liigeseid. Kroonilisi ülekoormusi põhjustavad anatoomilised iseärasused, nõrk lihasjõud ja lihasjõu asümmeetria. Vigastuste ennetamiseks aitavad pidev arstlik kontroll (tervisehäirete ärahoidmine ja kiire ravi, kehalise töövõime määramine, ületreenituse vältimine) ja ortopeediliste abivahendite kasutamine (nt. Põlvekaitsed võrkpallis).
Menstruatsioonitsükli 5.-7. päevast alates ning kuni 20.-22. päevani (28.-päevase tsükli korral) on täheldatav emakakaela sekreedi kuivamisel iseloomulike kristallide kujunemine. Viimased meenutavad sõnajalalehte, mistõttu seda nimetatakse sõnajalalehefenomeniks. Mainitud fenomen on positiivne östrogeensete hormoonide külluse ja ülekülluse korral organismis. Oluline on ka emakakaela lima venivuse muutumine tsükli vältel. Menstruaaltsükli esimeses faasis lima venivusaste suureneb, saavutades ovulatsiooni ajal maksimumi, tsükli teises faasis lima venivus langeb. Lima venivus saab hinnata Clifti prooviga: korntangidega võetakse emakakaelakanali lima, korntangide lehed avatakse aeglaselt ning jälgitakse, millal limaniidike katkeb. Tsüklilised muutused basaaltemperatuuris Üks lihtsamaid mooduseid, mis võimaldab kahefaasilist tsüklit, seega ovulatsiooni diagnoosida, on rektaal- e. basaaaltemperatuuri mõõtmine. Esmakordselt kirjeldas seda van de Velde 1904
annaabi.ee 
