· pragmaatiline korpus Kasutamine · Korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks · uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 23.Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Liited kas a e s; Pillekas, jota, kohve, õps · Pausid, venitamised, üneemid, parasiitsõnad noh, nagu, · Edasilükkamised, pausid, et-otsene kõne 24. Släng ja selle uurimine. Slängi sõnavara allikad. Släng - Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti
Suuline versus kirjalik kõne (T. Hennoste) · Vahetu suhtlemine * Mittevahetu · Vähe hargnenud *Hargnenud · Paralingvistilised vahendid *Kirjavahemärgid · Suulise kõne süntaks *Kirjakeele süntaks · Eripärane sõnakasutus *Hoolikas sõnavalik · Tempo 120-180sõna/min *Tempo kirjutamisel 10-15 sõna/min, lugemisel 200-400s/min · Kordused, pausid, venitamised *Põhjalik planeerimine · ......................................................... veel on!! Suulise ja kirjaliku eristamine on oluline selleks, et identifitseerida, kus on vead. Kõnesegmendid (reaalselt tajutavad) Kõnevool liigendatakse erinevatel tasanditel: pausid kõnes selleks, et puhata ja hingata 1. Silbitasand- väikseim kõnesegment, mida on mugav hääldada. Silpe hakatakse tegema siis, kui lalisetakse (4-7k lapsel peaks tulema)