ärevuse ja depressiooniga, mistõttu haaratakse taas alkoholipudeli järele, et veelkord positiivseid tundeid kogeda ning probleemid unustada (Spada 2008:26) Spada leiab, et alkoholiprobleem on omandatud käitumine, mida õpitakse kuritarvitama sotsiaalse suhtlemise käigus. Jooma õpitakse kultuuris, kus pereliikmete, sõprade, partneri, eakaaslaste ja meedia mõjutused kujundavad meie käitumist ja alkoholiga seotud uskumusi- näeme vanemaid peale kurnavat tööpäeva venist lõõgastust otsimas, tunneme end sõprade poolt kõrvalejäetuna kui ei joo ning meedias kajastatakse alkoholiga seostatavate seksuaalsete oskuste ja võimekuse pilte (Spada 2008:24). 1.2 Sõltuvus narkootikumidest Sõltuvus narkootikumidest sarnaneb mõneti alkoholisõltuvusega, tekitades samuti ajutise mõnutunde. Tõuke sõltuvuse kujunemisele annab sageli uudishimu ja eakaaslaste 3 soovitus ning surve narkootikume proovida
džässist kui nähtusest ja tema kohast kultuuris. 253 Küll aga võiks tähelepanu juhtida ühele tõlgitud esseelaadsele artiklile, kus kõnesolevaid küsimusi asjalikult arutatakse. Nimelt avaldati 1932. aastal Päevalehe lisas “Kunst ja Kirjandus” saksa muusikalehest Melos tõlgitud Hans Gutmanni artikkel “Kerge muusika” (Gutmann 1932: 161, 162), kus käsitletakse džässi ja popkultuuri suhet 1930. aastate alul ja nn “kerge muusika” osa muusikakultuuris Beetho- venist alates. Tundub, et meie tolle aja ajakirjanduses nii erandliku sügavalt analüütilise artikli avaldamise tingis vajadus veidi korrastada tormiliselt areneva tantsumuusika vahekordi ülejäänud muusikamaastikuga. Gutmann hoiatab kogu “kergema” muusika valikuta halvus- tamise eest, juhtides tähelepanu seigale, et sellisel muusikal on tähtis funktsioon filosoofia ja metafüüsikaga ülekuhjatud süvamuusika tasakaalustajana. Nagu Gutmann ütleb: “/.../ on juba
annaabi.ee 
