Frederik I (17201751) Tegelikult sai riigi valitsejaks kantsler Arvid Horn; Arvid Horn; Horni valitsemist iseloomustas: Ettevaatlik välispoliitika; Kaotati maksud riigivõla leevendamiseks; Talupoegade olukorra parandamine; Merkantilistlik majanduspoliitika; Rootsi esimesed erakonnad: Mütsidpooldasid Horni passiivset välispoliitikat; KübaradPooldasid agressiivset välipoliitikat, venevastased; 1738 loobus Horn ametist; Kantsleriks sai ,,Kübarate" esindaja Karl Gyllenborg; 17411743 RootsiVene sõda Venemaa vallutas Soome; 1743 Turu rahuRootsi sai Soome tagasi, kuid pidi leppima Venemaa soosikuga Rootsi troonil; Suur Dalarna tants 1743; Viimane suur talurahvaülestõus; Talupojad soovisid kuningaks kroonprintsi; Ülestõusnud aeti Stockholmist välja. Juhid hukati; Adolf Fredrik (17511771)
Rootsi pigem kartis Venemaa ohtu (taustal mh Soome kaotus 1809) ja Saksasõbralik konservatiivne eliit (kuningas Gustav V). Islandi ,,vaenlaseks" oli emamaa Taani. Soomlastel paralleelselt kuni 1899. aastani keisritruudus ja soov distantseeruda Venemaast ning seejärel venestusperioodil avalik venevastupanu (1899-1914). I MS aastatel Soomes sooviti Venemaa sõjalist kaotust ja Saksamaa võitu, mis võimaldaks Soomel iseseisvuda. Taani kartis Saksamaad, Norra anglofiile, Rootsi ja Soome venevastased ja rohkem saksasõbralikud. NB! Välispoliitiliste orientatsioonide erinevused ka tänasel päeval (NATO, EU) Põhjamaade välispoliitika Läänemere geopoliitiline tähtsus kasvas peale Saksamaa ühinemist (1871): rahvusvahelised suhted hakkasid pingestuma 1890.ndatel aastatel ja otsustav oli Saksamaa laevastikuprogrammi käivitumine (1898), seejärel Venemaa soovis kindlustada enda julgeolekut Soome lahe piirkonnas
annaabi.ee 
