portugali, oksitaani, katalaani+itaalia põhjadialektid) Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani) Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse) Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia) Balkani-Romaani keeled (rumeenia) 6. Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr. Venetid, keldid, messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid. Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini-faliski rühm: faliski, ladina keel 7. Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr. Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased 8. Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi Kreeka, Foiniikia, Kartaago, Etruski linnade föderatsioon 9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr)
Umbria, Latium, Campania, Calabria, Sitsiilia idaosa pealiskirjad 5. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr. umbri keel: nn. Iguviumi tahvlid (ld. Tabulae Iguvinae),2. - 1. saj. e. Kr.- 7 tahvlit preestrite määrustega Iguvium (nüüdne Gubbio Umbrias Perugia linna lähedal)leiti 1444. a. Pikem seostatud tekst oski keel: sellest on säilinud ainult pealiskirjad 3. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.; Pompei vulkaan 1. sai pkr. Mõlemad keeled jäid ladina keelele alla ja hääbusid 1. sajandil p. Kr. venetid (Põhja-Itaalia, vrd. Venezia, Veneto maakond), keldid (Põhja-Itaalia), messaapid (Apuulia); liguurid (Genova rannik, Côte d'Azur, vrd. Liguria maakond), sikulid (Sitsiilia). Need on nüüdseks kadunud, roomlastega sulandunud rahvad. Lääne-Euroopas: Keldid- tänap Prantsusmaa, Belgia, osa Saksamaast, Sveits, Britannia kr. k. Keltoi (Herodotos), ld. k. Galli > Gallia. erinevad hõimud: arvernid (Auvergne'is), belgid (Seine'ist Reini jõeni), helveetslased (Sveits), seekvanid
annaabi.ee 
