Vallakoolid- kirjutamine, lugemine, arvutamine ja maateadus Kihelkonnakoolid- edasijõudnud jõukamate tp-de lapsed Kreisikoolid- asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele arvutamisele ja loodusteadusele Reaalgümnaasium- 7 klassilistes koolides pandi rõhku loodusteadusele Gümnaasiumid- muutusid 8 klassilisteks ning seal pandi õhku keeltele ja ajaloole Tütarlastegümnaasiumid- varem tütarlastele gümnaasiumiharidusest ei võimaldatud. · Venestusreformi ajal oli väike tagasilöök kasvas kirjaoskamatus ning vähenes natuke ka õpilaste arv. · Alates 1906 oli võimalik emakeelset haridust saada ka erakoolides Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · Eestis oli võimalik 20 saj algul saada ka Kutseharidust. Teadus: · Tänu venestusreformidega tekkis teaduses mõõnaperiood. · 1907 loodud Eesti Kirjanduse selts edendas rahvaluulet ja uuris ajalugu
avaldada Seetõttu asutas Jakobson Vlijandis oma ajalehe Sakala Selles lehes rünnati kirikutegelasi ja usu põhimõtteid Säärane olukord tekitas lõhe Hurda ja Jakobsoni ja nende poolehoidjate vahel Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut 1880-tel tabas rahvuslikku liikumist venestusreformi laine. Tekkisid uued poliitikud ja kirjamehed Ado Grenzstein, Jakob Kõrv jt. Romantiline kirjandusvool Ärkamisaja kirjandusele oli taustaks romantism See tekkis protestiks varasema ühekülgselt mõistusliku klassitsistliku ja ratsionalistliku elukäsitluse vastu ROMANTISM euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18 saj lõpus ja 19 saj I poolel. Väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ja tundeelu igatsusi, lootusi, nukrust, maailmavalu.
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood on aegumatud,
annaabi.ee 
