Arvamus venestusest Minu arvates oli venestamine Eesti ja üleüldiselt balti riikide jaoks halb. Venestamine lämmatas eestlastes värskelt tärganud rahvusluse. Eestisse tulnud uued venelastest kubernerid olid siinsete elanike rahvuslusele tugevalt vastu. Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid. Venestamise käigus viidi läbi ka teisi reforme, nt. kohtusüsteemi ümberkorraldus ning selle muutmine venemaal olevaga sarnaseks, kohtupidamine viidi üle vene keelde, vene keel muutus asjaajamis keeleks kõikides valla- ja linnavalitsustes, ...
Pariisi vallutamisel 1814. aasta märtsis. Selle eduka operatsiooni eest omistati 53- aastasele jalaväekindralile Barclay de Tollyle kindralfeldmarssali auaste. Elada oli tal jäänud veel neli aastat…Oli vahetult enne sõda sõjaminister; teda mittesallinud venelastest kindralkond lõi temast kuvandi, kui rahvavaenlasest nr 1 • Impeeriumi kokkuvarisemise eel hakkasid baltisakslaste impeeriumi teenistusest lahkuma (seotud suhtumisega neisse). Alates venestusest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt. Seoses Saksamaa ühinemisega nähakse baltisakslasi aga Saksamaa käsilastena. Negatiivse suhtumise kujunemine mõjutab ka baltisakslaste käitumist, kes alates 19. sajandi keskpaigast jätkavad küll teenistust Vene impeerium võimustruktuurides, kuid mitte enam vaimustusega.
langema, sest neid peeti saksameelseteks impeeriumi sisevaenlasteks. Selle põhjuseks oli baltisakslaste eelistatud positsioon. Palgavahe oli küll 18.sajandi lõpus likvideeritud, kuid arusaam püsis. Baltisakslased edenesidki ametiredelil kiiremini, kuid tegelikuks põhjuseks oli siin oma kohustuste parem täitmine. Negatiivne suhtumine baltisakslastesse tuleb 19. sajandi keskpaigas esile seoses avalikustamisega, kui hakatakse rääkima nende eelistatud positsiooni tagamaadest. Alates venestusest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt ja seoses Saksamaa ühinemisega nähakse baltisakslasi aga Saksamaa käsilastena. Impeeriumit sooviti nüüd rohkem ühendada, tugevdada keskvalitsust, see osutus aga raskeks, sest siinne aadel oli harjunud omavalitsemise ja hea eluga. Tsaarivalitsus hakkas pooldama reforme, kuna siinne talurahva olukord häbistas juba Vene riigi mainet. Peeter I reformid olid Venemaa seisukohalt vajalikud rahu hoidmiseks peale Põhjasõda ja
kuid see oli rangelt keelatud. Eesti ühiskonna reageering venestusreformidele- Eestlaste jaoks teiktasid suht palju segadust need reformid. Vnestamne pidurdas selgelt rahvuslikku liikumist, osad vahetasid poolt ja läksid venestamisega kaasa, ntks ajaleht Valgus. Rahvaluulekogumine ja jakob hurt- 1888ndal aastal algatas järjekordse rahvaluule suurkogumise- veelkord sai eestlastele kinnitatud nende pärimuse ja mineviku tähtsus selle rahvaluule kaudu. Villem Reiman Baltisaksa seisused oli venestusest erakordselt häiritud. Teha aga midagi sinna ei saanud. Venestusreformide tagajärjed- Halduskorra reformimine suurel määral kärpis baltiskslaste võimu. Esialgu seestlaste õigused selle arvelt oluliselt ei laienenud aga. Koolide venestamise teema tõi kaasa koolitarkuse kvaliteedi languse, üldine kirjaoskuse tase (emakeels) aga oli sajandi lõpul siiski juba üldsieks mutuuda. Katse eestlasi kultuuriliselt venestada kukkus läbi- peamine põhjus oli see,e t erinevalt