organisatsioon 1872.a. loodud Eesti Kirjameeste Selts – kujunes esimeseks kogu Eesti ärksamaid kultuuriinimesi ühendavaks seltsiks. Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus; Viljandis ja Võrus. 1878-1882 trükiti Viljandis esimest Eesti poliitilist ajalehte „Sakala“. Jakobsoni surmaga, J.Hurda lahkumisega Eestist ja Jannseni halvatusega lõppes esimene ärkamisaeg Eestis. Oma osa oli sellel ka algaval venestusel. Venestusaeg (1885-1905) Venestusaja põhjused: 1. Aleksander III võimuletulek (1881-1894), kes peale eelmise keisri mõrva, kehtestas Venemaal range korra, sh võttis kursi impeeriumi ääremaade venestamisele. 2. Julgeolekupoliitilise põhjusena nähti Venemaal ohtu 1871.a. toimunud Saksa keisririigi loomises ning eeldati et Saksamaa hakkab valdavalt Saksa kultuuriruumi kuuluvat Liivimaad endale nõudma. 3
tegutsemisvõimalusi. Venestust ülistav A. Grenzstein hakkas nüüd radikaalsemalte rahvuslaste peale salakaebusi esitama, lootes sel teel oma positsioone Eesti avalikkuses kindlustada. Oleti olid just sellles lootusetus olukorras küpsemas muutuste juured. V. Reimanil oli õnnestunud Eesti Üliõpilaste Seltsis üleskasvatada terve põlvkond aktiivseid ja põhimõttekindlaid rahvuslasi ( J. Tõnisson, O. Kallas, H. Koppel), kes venestusel järgnevatel aastatel selgroo murdsid. Tegemist oli noore haritlaskonnaga, kes tundis oma jõudu ja vägevust. Noore põlvkonna esiletõus langes kokku rahva aktiivsuse üldise kasvuga. Esimeseks tunnusmärgiks oli siin hiilgavalt õnnestunud V Üldlaulupidu Tartus 1894. aastal. 1896. aastal toimus otsustav muutus, mis oli seotud ,,Postimehega". Vana K. A. Hermann oli lõputustest vaidlemistest-jagelemistest väsinud ning otsustas lehe ära müüa. Asjast haarasid kinni rahvuslased eesotsas V
annaabi.ee 
