lõpuks poliitilise kahekeelsuse ja venestuse õigustamiseni (kaks viimati nimetatut pidid lõpuks kodumaalt lahkuma). 1893. aastal suleti sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Selts ja keelati eesti rahva ajaloost rääkivate jutustuste avaldamine. Samal aastal läks juhtide võhikluse ja kuritarvituste tõttu pankrotti eestlaste esimene äriline ühisettevõte, suurejooneliselt rajatud laevanduse aktsiaselts "Linda". Kultuurielu Hoolimata venestusajast toimusid rahvarohked üldlaulupeod (1891, 1894, 1896). Rahvaluule kogumine jätkus ka hoolimata Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemisest. Jakob Hurdale saatis kaastööd ligemale 1400 inimest. Mattias Johann Eisen koostas ja andis välja hulga folklooriainelisi rahvaraamatuid. 1904. aastal asus rahvaluuleteadlane Oskar Kallas üliõpilaste abiga üles kirjutama eesti rahvaviise. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud
Kõgelt on neid teoseid hinnanud eesti tö orahva revolutsioonilise võtluse juhid; sageli meenutavad vanad revolutsionä arid «Tasujat» kui teost, mis neile nooruses suurt võtlusele virgutavat mõu on avaldanud. Kodanlus suhtus rahva hulgas sellise uudse sisu omandanud jutustustesse mõinga kõklusega ja kirjanduslooski otsiti mitmesuguseid võteid nende suupäaseks «tõgendamiseks». Üeks niisuguseks on katse --korrutades tuntud nutulaulu «sügest venestusajast» --kujutada kirjanikku igasugusest loogikast ja kägakatsutavatest faktidest lugu pidamata... natsionalismi ideoloogina. See vale oli muidugi täesti jalutu, ja seepäast hakati otsima ning alla kriipsutama Bornhöe jutustuste kõkvõmalikke puudusi, mis muutus puhuti lausa halvustamiseks. Lõuks jõti seisukohani, et Bornhöe katse kujutada «Tasujas» .1343. a. südmusi «on äardunud autori sule alaeasuse tõtu», ja asuti samas «Kalevipoja» «parandajate» eeskujul ka 463
annaabi.ee 
