Selts käis alla, järk-järgult lahkusid selle ridadesr kõik kandavamad jõud, kuni selts 1893.a valitsuse korraldusel hoopis suleti. Hugo Treffner- mängis rolli langusperioodil EkmS-s. Oma järjekindlusetusega rahvajuhiks ei sobinud, kuid tema 1884.a tööd alustanud poeglaste erakool, hiljem gümnaasium on eesti kultuurilukku siiski oma jälje jätnud. Ado Grenzstein- tõusis mõneks ajaks venestusaegse eesti avaliku elu keskeimaks kujuks. Tema ajaleht ,,Olevik" oli hästi toimetatud ja leidis rohkelt lugejaid. Alustanud rahvusliku suuna esindajan, tegi Grenzstein 1890ndate aastate algul kannapöörde ja asus venestamist õigustama. Vastupanuvaim säilib Grenzstein kuulutas oma lehes, et eestlaste loomulikuks tulevikuks on venelaste sisse ärasulamine, ja pidas rahvulikku äramisaega eksituseks. Rahvusliku suuna esindajad ei
ülikooliks, mis viidi üle ka vene keelde. Rahvusliku liikumise allakäik Tegutsema oli jäänud org nagu Eesti Kirjameeste Selts. Kuid ajapikku Selts jäis alla, järk-järgult lahkusid selle ridadest kõik kandvamad jõud, kuni selts 1893.a suleti. Langusperioodil EkmS-s teatavat rolli mänginud Hugo Treffner oma järjekindlusetusega rahvajuhiks ei sobinud kuidd tema 1884 a tööd alustanud poeglaste erakool, hiljem gümnaasium on eesti kultuurilukku jälje jätnud. Venestusaegse eesti avaliku elu keskseimaks kujuks tõusis mõneks ajaks Ado Grenzstein, kelle ajaleht "Olevik" oli hästi toimetatud ja leidis rohkelt lugejaid. 1890.a asus ta venestamist õigustama. Vastupanuvaim säilib Grenzstein kuulutas oma lehes,et eestaste loomulikuks tulevikuks on venelaste sisse ärasulamine, ja pidas rahvuslikku ärkamisaega eksituseks. Tasapisi hakkas jõudu koguma Karl August Hermanni toimetatud "Postimees".