kiire populaarsuse kasv.kultuur 20.saj-raadiomuusika kujunad miljonite inimeste eotsionaalset elu, massikultuuri tekkimine, filmitööstuse arengVersailles nõrgad asjaolud- nsv liit kuulutas oma eesmärgiks ülemaailmse revolutsiooni, saksamaa unistas revansist, rahvahulgad veendusid oma õiguses materjaalsele heaolule.Kultuurielu EV: Eesti iseseisvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus oht kultuuri saksastumiseks või venestumiseks ning eesti kultuur pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. märksõnadeks kultuurivallas olid kultuurikapitali loomine ja kutseühingute loomine. Laienesid kultuurikontaktid, Kehtestati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Rahuleping: 28.06.1919 rahvasteliit: 1920.NSV loomine- 30.12.1922. Hitler valitsusjuhiks- 30.01.1933. MS- 1929. Riigipöördekatse- 1.dets.1924. Salin sekreär-19221952.pätsi ja laidoneri riigpööre-12.märts.1934. K.Päts-Eesti riigitegelane,riigivanem.J
A) diktatuuri kehtestamine Eestis, mille tõttu demokraatlikud riigid (N: Rootsi ja Suurbritannia) eemaldusid senisest koostööst. B) 1935 sõlmitud Saksa-Inglise mereväekokkulepe, mille tulemusena Läänemeri läks täielikult Saksamaa ja NSVL kontrolli alla. KULTUUR EESTI VABARIIGIS: 1. Riiklik kultuuripoliitika: Eesti iseseisvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus oht kultuuri saksastumiseks või venestumiseks ning eesti kultuur pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. Olulisemateks märksõnadeks kultuurivallas olid: - Kultuurkapitali loomine (1925)- selle kaudu finantseeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerumisele. Sihtkapitalidest tehtavad väljamaksed võimaldasid erinevate valdkondade loovisiksustel elatuda oma loomingust ning keskenduda loometööle.
annaabi.ee 
