Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"venestas" - 2 õppematerjali

Rahvusliku liikumise etapid
2
doc

Rahvusliku liikumise etapid

I Rahvusliku liikumise algus 1850-1869 1857 Kalevipoeg. 1869 üldlaulupidu. II Periood 1870. aastad 1871 Aleksandrikooli peakomitee asutamine. Tüli Jakobsoni ja Hurda vahel. III 1880. a algus 1880. a J.H Siirdus Peterburgi. 1880. a Jannseni insult. 1881. a Aleksander II suri. 1882. a Jakobson suri. Venestusaeg Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks Balti erikorra suhtes).

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Ajaloo kordamisküsimused vastustega
4
doc

Ajaloo kordamisküsimused vastustega

B.Jeltsin-venemaa liider ajas riigipöördekatse nurja. L.Walesa-Poola sõltumatute ametiühingute juht. Tahtis maha suruda valitseva reziimi jõudu. V.Havel-Kirjanik inimõiguste aktivist. Teostas sametrevolutsiooni. Oli Tsehhi president. N.Ceausescu-Diktaator Rumeenias, püüdis lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja takisas riikides. S.Milosevic-Serbia president soov luua suur Serbia. N.Karotamm-EKP juht oli kuulekas venelane. J.Käbin-EKP juht oli kuulelik venelane K.Vaino-EKP juht. Venestas V.Väljas-partei juht lahendas võimukriisi ära. T.Kelam-Eesti komitee esimees. Pidas läbirääkimisi lääneriikidega ja N Liiduga. E.Savisaar-Algats massiliikumise perestroika toetuseks. Valitsus juht 8.Millal toimus? Loodi VMN - 1949 jaanuar. Loodi VLO-1955 Algas sula-1956 Algas stagnatsioon-1970 Algas perestroika-1985 Toimus augustiputs-19 august 1991 Lagunes NSVL-1991 Langes Berliini müür-1989 Taasühines Saksamaa-3 okt. 1990 Toimus suurküüditamine Eestis-26 märts 1949

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun