pidav inimloom ja selle lehe tähtsus oli kindlasti suur. Ühtekuuluvustunne, et ,,jah ma mõtlen samamoodi nagu teised eestlased, jah ma pole ka rahul sellega mis toimub aga õnneks mulle on antud lugeda uudiseid eesti keeles, oma rahvuskaaslastelt". Ma arvan need mõtted keerlesid paljude peas. Peale Postimehe, tegutsesid ka karskusseltsid kes viisid läbi erinevaid näitemänge, kontserte ja kõneõhtuid. Need püüdsid rahvustunnet hoida. Just venestamisoludes leiti vahendeid , et seltsimaju ja uusi kohti ehitada. Rahvuslust hoiti üleval ka näiteks Eesti Üliõpilaste Selts, kes kasutasid omavahel eesti keelt, mis oli märkimisväärne, samuti õnnistasid nad sinimustvalge seltsi lipu. See on ju ajalooliselt väga tähtis, et just selline selts, sellisel raskel ajal kokku tuli ja, et just nende lipust Eesti riigi lipp sünnib. Toimus ka palju majanduslikult olulisi asju, nagu raudtee rajamine, vaevalt oleks see
2001 20. sajandi algus oli Eesti ajaloos murranguline. Järsult elavnes ühiskonnaelu, hoogustus võitlus sotsiaalse ja rahvusliku vabanemis eest. Pitseri kogu ajastule vajutas läheneva demokraatliku revolutsiooni hingus. Ühiskonna sisepinged teravnesid äärmuseni. Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani ühiskonnaelu 1905.aasta eel T. Karjahärm Kõneõhtute, näitemängude ja kontserdite korraldamisega püüti rahvuslikku ärkamisaja vaiu alal hoida. Paljudes kohtades leiti just venestamisoludes vahendeid ja võimalusi seltsimajade ehitamiseks, millest said rahva kooskäimise paigad. Eesti Ajalugu II Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg AVITA 1995
annaabi.ee 
