Rahvuslik ärkamisaeg 19. saj keskpaigast kuni u 70-ndate lõpuni oli kõige intensiivsem aeg. Kuni 19. sajandini domineeris kogukondlik mõtlemine. Napoleoni sdade järel levis natsionalism esimene rahvusriik oli Kreeka. Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 18...
Võõrvõimu all vajati identiteedi hoidmist eriti. Samas võimaldas ajalooteema kirjutada stagnaaja probleemidest, mille otsekirjutamist takistas tsensuur. Kirjutati eesti kultuuriloo tuntud ja vähetuntud suurkujudest (Kross) ja eesti talurahva minevikust (Traat, A. Beekman). Erinevalt 1890. ja 1930. aastatest ei kujutatud Eesti mineviku heroilisi aegu: võitlust ristirüütlitega, ülestõuse jne. Keskenduti Eesti ümber ja pinnal toimunud võimuvõitlustele, sõdadele ja taudidele, venestamisajale 19. sajandil. Tegelased asetati keerulistesse olukordadesse, kus pandi proovile nende püsimisvõime ja vastupanujõud. Kujutatavates situatsioonides ilmnevad tegelaste visadus, jonnakus, praktilisus, kavalus jne. Sellega aidati kaasa eesti rahvusliku ja kultuurilise identiteedi kasvatamisele. Dokumentaalne alge oli tugev, tegelasteks on tihti ajaloolised isikud, kirjanikud uurisid arhiivides ürikuid ja dokumente ning eksponeerisid teoses kasutatud allikaid.
annaabi.ee 
