Kõigepealt hakkasime Nõukogude Liidus eiratavaid inimõigusi omapäi ellu viima ja neid täie ette võtma. Siis asusime vähehaaval rakendama oma enesemääramisõigust, otsides tuge Tartu rahulepingust ja Nõukogude Liidu poolt allakirjutatud rahvusvahelistest konventsioonidest. See oli eesti rahva julge isemeelne tegutsemine, "vene paadi kõigutamine" meie enda tõe ja õiguse alusel. Lennart Georg Meri ütles kord: ´´Venestamisaastatel oleme õppinud rahvust hoidma; õppigem nüüd ka riiki hoidma. Igaüks teist oskab vihmavarju hoida. Riik ongi rahva vihmavari.`` Ühesõnaga vihmavari on just see, mis meid kaitseb ülejäänud maailma eest, aga selleks, et selle vihmavarju alla mahtuda, peame kõik hoima kokku. Eesti peaks oma suhetes Venemaaga käituma riigina ning kasutama kõiki ÜRO põhikirjas ja Euroopa Nõukogu alusdokumentides pakutud enesekaitse võimalusi, selle asemel et vaid alandlikult vaikida ja
Seda suuresti positiivses võtmes, aga sellega kaasneb ka üks suur maailma samastumine, mis panebki väikerahvad surema. Ellu jäävad vaid suured ja jõukad. Väikerahvaste püsimine on vaid nende enda teha. Inimesed peavad olema haritud ja mis olulisem, rahval peab olema haritus. Minu silmis on see võimalik uskudes iseendasse, mille järel on võimalik teha suuri tegusid. Võtmesõnaks on kodanikuühiskond, millele oleks vaja riigivõimu toetust nagu Lennart Meri kord ütles: 'Venestamisaastatel oleme õppinud rahvust hoidma; õppigem nüüd ka riiki hoidma. Igaüks teist oskab vihmavarju hoida. Riik ongi rahva vihmavari.' Merylin Tihomirova
annaabi.ee 
