Kuna hariduse väärtust hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Kooli käimapanekuks vaja minevad summad koguti annetuste teel ning juba 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla Kaarlimõisa. 1888. aastal Aleksandrikool küll avati, kuid vene õppekeelega (sest alganud oli venesstusaeg) 1864. aastal kolis Jannsen Tartusse, kus hakkas välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees". Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula 1864. aastal algas palvekirjade aktsioon Venemaa tsaarile Adam Petersoni ja Johann Köleri eestvedamisel, tegevusega loodeti tsaari tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. 9. novembril 1864.aastal õnnestuski delegatsioonil tsaariga kokku saada kuid nn ,,valeandmeid
,,Suur Tõll", LilliPromet ,,Primavera"(Kevad) Filmikunstiga-Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, ,,Kevade", ,,Uku aru" Balleti ja ooperiga- Bulgakov Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Pilet number 3 Kirjandus rühmitused sajandi alguses Noor- Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor- Eesti- (1905- 1915) Rahvuslik liikumine, Venesstusaeg, Revolutsioon. Rühmitus sai alguse üliõpilaste seltsist. Gümnaasiumi õpilane Gustav Suits toimetas albumit kiired. 3 osa(1902). Noor- Eesti väljundid olid samuti albumid. Albumeid oli 5. I. Album oli 1905 II. Album oli 1907 III. Album oli 1909- Kõige sisukam, annab kõige rohkem teada IV. Album oli 1912 V. Album oli 1915 I. Kirjutatakse juht artikkel G. Suitsu poolt ,,Enam kultuuri!". ,,Enam euroopalist kultuuri