Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink
Kes seda ei arvestanud talt võeti vägisi kuuelt varrukad ja hõlmad ära. Habema kandmise eest nõuti maksu. Uueks oli ka naise kuulumine õukonna ellu. Valitsemis reform muudeti senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgemaiks valitsusastmeks. Senati kõrval olid ministeeriumid. 1710 toimus põhjasõda kus eesti ala läks rootsi võimu alt veneriigi koosseisu see ala jagati eestimaa-ja liivimaa kubremanguks eestimaal jäi aga kehtima balti erikord st. saksa keel jne. Asehalduaeg kui katariina II muutis seadused venemaaga sarnaseks.
Pärast türklaste tungimist Bütsantsi põgenesid paljud õpetlased Lääne-Euroopasse (vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed
Pärast türklaste tungimist Bütsantsi põgenesid paljud õpetlased Lääne-Euroopasse (vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed
1880 Janseni ja Jakobsoni vahel. Jakobson nõudis eestlastele samu õigusi nagu balti sakslastel. Samas Hurt kartis seda ja ei tahtnud mingisuguseid tülisid mõisnikega. Jakobson nägi liitlasena vene valitsust. Hurt jällegi manitses rahvast kõigi ülemate sõna kuulama. Jakobson nõudis kooli vabastamist kiriku alt. Ühel meelel olid nad, et rahvas peab saama emakeelse hariduse. Venestamine 1881. troonile astunud Aleksander III-daga algas Veneriigi äärealade venestamine. 1885 määrati Eestimaa kuberneriks Sergei Sahhovskoi. Asjaajamine riigiasustustes läks vene keelseks. Eesti sajandivahetusest Esimese maailmasõjani Rahvastik 1897 oli üle Venemaaline rahvaloendus. Selle andmetel elas Eestis 986 000 inimest. Nendest 90% olid eestlased, 4,5% venelased, 3,5% sakslased. Eestist väljas Venemaa territooriumil elas 200 000 eestlast, nendest 50 000 Peterburgis.
organisaator ja andekas väejuht. 37. Vene riik 16. saj.- 1485a.- allutas Moskva suurvürstiriik enda alla suurima poliitilise konkurendi Tveri vürstiriik. Nimetas Ivan IV kogu venemaa valitsejaks. Tver oli tähtis kaubateede linn Volga jõe ülemjooksul. Hiljem Moskva hõivas kogu Venemaa mida tunti laiemalt Moskoovia nime all. Venemaa hõivamisele aitas kaasa Ivan III vallutatud teine tähtis riik Novgorod. Ivan IV Julm- (1530-1584) nimetati veneriigi isevalitsuse loojaks ja reformide läbiviijaks. Julm riigi valitseja. Karmi lapsepõlvega.Valitsemise algus 1547a. lasi end kroonida Tsaariks. Muutis oluliselt riigi valitsemis korda.Määras riigi etteotsa Valitud Raada sellesse kuuluvad isikud valis välja tsaar.Vallutuspoliitika- Ivan IV pidas oluliseks Moskva keskvalitsuse autoriteeti välispoliitika toel tõsta. Alguses vabastati Volga veeteed kuni Kaspia mereni. Edasi jätkati Liivimaa vallutustega(Liivi sõda 1558).Toimus ka juba
annaabi.ee 
