200 kuni 800 miljonit aastat. Veenust ja selle ümbrust on uurima saadetud paljusid sonde ja tehiskaaslasi. Muidugi on ka mõned stardid rikete tõttu ära jäänud. Vaanust või selle ümbrust on uurima saadetud: (aastaarv näitab planeedi juures töötamise aega) 1962a. Mariner2, USA(lähedane möödalend) 1967a. Venera4, NSVL(atmosfäärisond/Ebaõnnestunud laskumine) 1967a. Mariner5, USA(lähedane möödalend) 1969a. Venera5 ja 6, NSVL (atmosfäärisond/Ebaõnnestunud laskumine) 1970a. Venera7, NSVL (laskumine) 1972a.Venera 8, NSVL(laskumine) 1974a. Mariner10, USA(lähedane möödalend) 1975a. Venera9 ja 10, NSVL(tehiskaaslased ja laskumine) 1978-92a. Pioneer Venus1, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1978a. Pioneer Venus2, USA(Atmosfääri-multisond) 1978a. Venera11 ja 12, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1982a. Venera13 ja 14, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1983-94a. Venera15 ja 16, NSVL(tehiskaaslased-radarkaardistajad) 1985a
Kunitski. Astronoomia ) Veenuse uurimine Väga põhjalikult on Veenust uuritud kosmosest . Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit) Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal. Veel on Veenust külastanud enam kui 20kosmoselaeva, kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera7 ( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda (üleval). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus , http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html ) Atmosfäär Tiheda atmosfööri olemasolu Veenusel tegi kindlaks juba M. V. Lomonossov, vaadeldes 1761
annaabi.ee 
