linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad rahvakoosolekul ja linnriigi nõukogus. Igal aastal valitakse riigiametnikud aristokraatide hulgast. Sparta Asub Lakoonika maakonnas Kodanikkonna moodustavad spartiaadid. Perioigid vabad, kuid kodanikuõigusteta. Heloodid alistatud orjad (naaberriigist Messeeniast) Otsused tehakse spartiaatide koosolekul Venemate nõukogu e. geruusia 2 kuningat 5 efoori kuningate tegevuse ja riigiametnike kontrollimiseks (valitakse igal aastal uued) Ateena Asub Atika maakonnas Kodanikud on kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikud osalevad rahvakoosolekul Tähtsamad ametnikud 10 strateegi e. väejuhti 500 liikmeline nõukogu tegutseb koosolekute vaheajal
inimesel tegeleda mõne treening- või huvialaga. Eesti Vabariigi kohustus on hoolt kanda oma riigi kodanike eest, see tähendab, et riik peab toetama suuri peresid, üksikvanemaid, võimaldama noortel saada head haridust ning kandma hoolt ka selle eest, et neil oleks vabal ajal võimalik tegeleda millegi kasulikuga. Nii on võrdsustatud nii rahakamad kui ka natuke vähema rahakamad pered, sest lapsed on sõltuvad vaid oma vanematest ja nemad ei pea kandma karistust oma venemate eest, kui nad on alkoholist või muudest ainetest sõltuvuses või elu hammasrataste vahele jäänud. Kuid näiteks tahtejõus ja õppimisvõimes ei mängi raha mingit rolli, seda ei saa osta. Mäletan, et isa rääkis mulle kunagi ühe loo, selles loos oli kaks noort tüdrukut, kes kasvasid suures paljulapselises peres, kus isa oli surnud, neiud pidid kooli kõrvalt ema toetama, abiks olema ja nooremate eest hoolitsema, seega õppimiseks ei jäänud neid kodus aega
kujunes mõnus koosolemine, kus isamees peigmehega toreda traditsioonilise etenduse andsid. Enam ei olnud ka käsiraha maksmise kommet, kui peigmees tõi pruudile kingituse. Tavaliselt oli see mingi uuem ja moekam asi, näiteks kell või poekleidiriie. Sajandi viimsel kümnendil tõi kosilane ka kullast sõrmuse, millele oli sisse graveeritud rist, ankur ja süda. Usk, lootus ja armastus-selline oli moodne kihlasõrmus aastakümneid. Venemate nõusolek abiellumiseks tuli tavaliselt ikka saada. Selleks oli mitu põhjust ja esimene neist oli kindlasti materiaalset laadi, teiseks ja mitte väheoluliseks põhjuseks oli: "Mida küla arvab?" -see oli see, mis tagas noorpaarile siis kas turvalise või vaevalise elu. Küla sai tavaliselt asjast teada pühapäevasel kirikus mahaütlemisel. Enne seda käisid noored kirikuõpetaja juures oma soovist teada andmas. Lugemisel esitas õpetaja neli küsimust:
kurjategijad karistuse hirmust plaanitud kuriteod toime panemata, seda eriti raskemate kuritegude puhul. Teaduslikud uuringud sellisele lootusele siiski kindlat alust ei anna, sest kahemõõtmelised analüüsid näitavad avastamise tõenäosuse ja hälbiva käitumise esinemissageduse vahel nõrka seost üksnes kergemate kuritegude puhul. 88 Võttes avastamise tõenäosuse kõrval arvesse veel teisi delinkventset käitumist mõjutavaid faktoreid (nagu normi moraalne siduvus, sõprade ja venemate reaktsioon jms), muutub see side veelgi nõrgemaks ja ainult bagatelldeliktide (nt lubadeta sõiduki juhtimine) puhul avaldab inimeste poolt tajutud kõrgem avastamise tõenäosus teatud hirmutavat mõju. 6 Teatud kurjategijatekontingendi puhul kaob aga isegi see vaevumärgatav seos - nii jõuti ühes USA uuringus järeldusele, et oodatava formaalse sanktsiooni mõju puudub teatud
annaabi.ee 
