välja lihvitud randid, nii serval kui ka silmaava juures. Arvatakse, et neid otseselt puude lõhkumises ei kasutatud, peamiselt siiski vast sõjalisel otstarvel ning kirved olid teatud staatuse sümboliks. On ka paarist varasemast kalmistust leitud märke, kuhu on maetud mehed, kes võisid relvastatud konfliktis surma saada, kuid viimasel ajal leitakse, et kultuuride vahetumine ei ole toimunud niivõrd suurte rahvamasside liikumise tulemusel, vaid pigem siiski kultuuride laenude mõjul. Venekujulisi kirveid on leitud näiteks Karlovast, Külasemast. Ka vanema ning noorema pronksiaja kirveid kasutati tõenäoliselt eelkõige sõjarelvadena. Sel ajal tihenevad olulisel määral sidemed Skandinaaviaga, meresõit areneb. Pronkskirvestel on selles tõenäoliselt olnud oluline roll, kuna nende abil on olnud võimalik valmistada tõhusamaid veesõidukeid. Veel üks huvitav nähtus, mis pronksiajal on levinud, on palkidest elamud ning tundub
Matuseid on ka avastatud sealt, usutakse, et maeti sinna tähtsamaid tegelasi. Neil oli merevaigu ripatseid ja ka inimkujulisi ripatseid. Savist kujukesi on ka leitud, madusid ja veelinde. Paelkeraamika ja nöörkeraamika, levinud Kesk-Volgast Prantsusmaani. Eestist on teada veerandsada kalmistust ja mõned asuladki. Nim tuleb sellest, et enne põletamist tehti nööriga jäljed ümber. Võib-olla pandi nöörikohtadele kandesangad? Seal kasutati ka venekujulisi kirveid, need on väga hoolikalt lihvitud, neil on välja lihvitud esi ja tagaküljel randid, laienev kand. Ehk olid nende tegijad tuttavad vask-kirveste tegijatega, kel oli ka randid peal (ei osatud neid ära lihvida), ehk mõtlesid nad, et need kirved on paremad.. ehk kasutati neid kirveid, et purustada vaenlase kolpa, mitte metsa. Nii kutsuti seda ka sõjakirveste kultuuriks, vahel ka üksikhaudade kultuuriks, kuna neil on omapärased matmiskombed. Maetud on in tavaliselt
annaabi.ee 
