Õpetuse põhiülesannet nähti vene keele harjutamises ja sõnavara laiendamises. Vene keelt läks vaja edasiõppimiseks ja ametlikus asjaajamises, keeleoskus tõi kergendust kroonuteenistuses. 1906. aasta kevadel anti luba emakeelsete erakoolide asutamiseks ja ülalpidamiseks. 1915. aasta kevadel kehtestati koolikroonikate kirjutamise nõue. Kihelkonnakoolid: kihelkonnakoolides tuli uue kooliseaduse järgi " kõikide õpetusasjade õpetus venekeeli" läbi viia, ainult luterlikku usuõpetust ja kirikulaulu võis emakeeles õpetada. 1893. aastal õpetati kihelkonnakoolides juba uute programmide järgi. Põhiaineteks olid usuõpetus, kirikulugu, vene ja eesti keel, aritmeetika, ajalugu, geograafia ja laulmine. Ministeeriumikoolid: õppetöö kestis 15. septembrist 15.maini, koolis käidi umbes 180 päeva aastas, seega valla- ja kihelkonnakoolist kauem. Kogu õpetus toimus kolmandast jaost alates vene keeles.
!" karjus direktor peaaegu hullustuses, kui ta nägi pöördudes lahtist akent. ,,Mina, härra Maurus," vastas Tigapuu rahulikult. ,,Tahtsin värsket lufti," lisas ta juurde. See tegi härra Mauruse otse pööraseks, nagu peaks ta siinsamas oma aru kaotama. Seda kartis vististi Ollinogi, kelle valge pea ja elutud sõrasilmad ilmusid ukse vahele. Väikese viivituse järele ta astus Tigapuu ette ja viipas sellele peaga, et ta kaoks. Kui see mõtles vastu panna, ütles ta käskivalt venekeeli: ,,Välja!" Seda ei lasknud Tigapuu endale kahte korda öelda. Siis pöördus Ollino direktori poole ja rääkis üsna ükskõikselt: ,,Härra Maurus, kas ma võiksin teiega paar sõna nelja silma all kõnelda?" Ja ta võttis direktoril käe alt kinni ning talutas ta oma tuppa. Indrek oli nagu jäädavalt unustatud. Ainult eesriide tagant ja teistest tubadest ilmusid uudishimulikud silmad ja suud, kes tahtsid kõik teada. Indreku pea kippus ringi käima, aga tema ümber ainult naerdi.
annaabi.ee 
