8. SLAAVLASED, VANA VENE RIIK Algkodu piirkond oli mustast merest loodes, Karpaatide mäestiku ja Dnepri jõe vahel. Sellest algkodust algas 5. sajandil väljaränne, mida põhjustas: 1. Rahvaarvu kasv ei suudetud ära toita enam 2. Kliima jahenemine Ajendid, miks nad välja rändasid: 1. Hunnide rünnakud 2. Avaaride rünnakud Väljaränne toimus: 1. Lääne, loode suunda siirdusid slaavi hõimud, keda kutsutakse veneedideks ja neist kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Neist omakorda läände jäid germaanlased. Germaanlaste ja lääneslaavlaste vaheliseks piiriks kujunes Elbe jõgi. Said mõjutusi germaanlastelt. 2. Lõuna poole (eelkõige Balkani poolsaarele) suundusid sklaviinid ja neid peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Mõjutused tulid varasemast roomaaegsest rahvastikust, kes Balkanil elas ja neid mõjutas ka 7. sajandil Balkanile sisse rännanud türgi päritolu
Austati ikoone pühapilte, Kristus ja neitsi Maarjat (lk.111). Hagia Sophia katedraal. Konstatinoopolis jätkas tööd Ateenast pürit filosoofikool grammatika, retroorika, filosoofia, õigusteadus. Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud oli dreeglina kirjaoskajad. Kui türklased vallutasid Bütsantsi , siis paljud teadlased põgenesid Lääne Euroopasse ja viisid ... 17. Vana -vene riik Lääneslaavlasi kutsutakse veneedideks ja elasid praeguse Saksamaa ida territooriumil aladel. Germaanlased olid lahkunud Itaaliasse. Lõunaslaavlasi kutsutakse sklaviinideks ja elasid Balkani poolsaare põhja piirkonnas. Idaslaavlased elasid tänapäeva Ukrainas, Dnepri äärsete steppides. Kuna misjonitöö kandis nii usulist kui ka poliitilist eesmärki, siis peale kristliku kiriku lõhenemist tekkis lausa konkurents Rooma paavsti ja Konstatninoopoli patriarhi vahel.
annaabi.ee 
