Saadud raha annab ta naisele ja ütleb Guasparruolole naise juuresolekul, et on võla naise kätte tasunud. Naine on sunnitud kinnitama, et see õige on. Üks vemp, mida mees naisele mängis, selleks, et meest kiita ja naist laita ning näidata, et ka mehed oskavad tüssata naisi, kes neid väga usaldavad, nii nagu mehed ise tüssata saavad, kui nad naisi liiga usaldavad. Seda lugu peaks pigem nimetama teenitud palgaks, kui vembuks, sest naine peaks läbinisti aus olema, oma puhtust hoidma nagu oma elu ning mitte mingil tingimusel seda rüvetada laskma. Elas kord Milanos keegi saksa palgasõdur nimega Wolfart. Ta oli vahva ja ustav nendele, kelle teenistusse ta astus, mida skslastega muidu harva juhtub. Kuna ta laenatud raha alati ausalt ja täpselt tagasi maksis, leidus küllalt kaupmehi, kes talle väikese vaheltkasu eest ükskõik kui palju olid valmis laenama. Milanos
Tõuseb trupis esinäitlejaks. Repertuaaripuudus – hakkab häda sunnil ise näidendeid kirjutama. Need saavutavad edu, kuulsust, Moliere pöördub 36-aastasena tagasi Pariisi. Pälvib kuninga poolehoiu ja soosingu. „Naeruväärsed eputised“ – komöödia. Pilkab liigset peenutsemist, vaimutsemist, aadlisalongidele omast silmakirjatsemist. Kaks aadlikku tahavad kahe daamiga tutvuda, aga naised keelduvad, kuna mehed polevat nende jaoks piisavalt peened. Mehed saadavad vembuks oma ülespakutult ehitud teenrid naiste juurde. Teenrid on uhkest riietusest hoolimata matslikud. „Tartuffe“ – probleeme tekitanud komöödia. Pilkab valevagadust ja –usklikkust. Vaimulik Tartuffe kehastab vaga inimest, kes tegelikult on omakasupüüdlik. Lööb lihtsameelselt pereisalt varanduse üle, too usaldab Tartuffe’i. Nutikas perenaine tõestab mehele Tartuffe’i silmakirjalikkust. Teosele heideti ette, et pilkab vaimulikke ja etendus keelati viieks aastaks ära
annaabi.ee 
