veetorustiku ja kanalisatsioonita elamutes; 1894. aastal loodud Eestimaa Kubermangu Vabriku- ja Mäeasjade Komisjoni 12. mai 1895. aasta eeskiri kohustas: alla 30 töölisega ettevõtteid sõlmima hooldusarstiga haigete teenindamiseks lepingu; 30 - 100 töölisega ettevõtted pidid kindlustama arsti vastuvõtu vähemalt kord nädalas. Üle 100 töölisega ettevõtetel tuli esmaabi osutamiseks avada velskripunkt, statsionaarse ravi tagamiseks aga ehitada haigla või rentida voodikohad mõnes haiglas arvestusega 1 voodikoht 100 töölise kohta. Haiguskindlustus 1903. aasta tööõnnetuskindlustusseadus (jõustus 1. jaanuarist 1904) pani vastutuse tootmises toimunud tööõnnetuse eest ettevõtjale ja kohutas teda kandma kannatanu ravikulud ning maksma talle ka haigusraha kuni kannatanu tervenemiseni või invaliidsuse määramiseni. 23. juuni 1912
aastatel sai alguse teine Koola saamide sundümberasustamine, mille üheks eesmärgiks oli majanduslik tsentraliseerimine. Väikesed kolhoosid asusid enamasti suguvõsade põlistel aladel ning seal tegeldi lisaks põhjapõdrakasvatusele teatud määral ka piimakarjakasvatuse ja põlluharimisega ning kalapüügiga. Enamasti suudeti oma elanikke kohalike toiduainetega varustada, mitte lootma jäädes lõuna poolt sisseveetavatele toiduainetele. Enamasti oli külas ka väike kool, pood ja velskripunkt. Suurmajandite moodustamisega kaotasid koolasaamid senisegi vähese majandusliku iseseisvuse. Kolhooside tsentraliseerimine päädis monopolistliku hiigelsovhoosi ,,Tundra" moodustamisega, kuhu 1970.-1980. aastateks koondati enamjagu poolsaare põhjapõtradest ja karjamaadest. Teiseks tsentraliseerimise eesmärgiks oli tühjendada rannikualad seoses sõjaväebaaside rajamisega. Soome ja Norra
annaabi.ee 
