tooted kindlasti rahvusvahelist turgu, sest Soome enda turg on liiga väike. 6.3 KEEMIATÖÖSTUS Keemiatööstus on Eestis väga mitmekesine, kasutades nii kohalikku (nt põlevkivi) kui ka imporditud tooret (nt maagaasi). Mitmed keemiatööstuse suurettevõtted paiknevad Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas. Suurimad tehased on Kohtla-Järvel asuvad Nitrofert, Viru Keemia Grupp, Velsicol ja Sillamäel Silmet. Nitrofert toodab väetisi ja kemikaale (ammoniaaki, lämmastikku jmt). Velsicoli põhitooteks on bensoehape, mille tootjaid maailmas on vähe, Viru Keemia aga toodab põlevkivist erinevaid tooteid (nt põlevkiviõli). Lisaks põlevkivist kütteõlide tootmisele on viimastel aastatel Eestis kõvasti kasvanud Venemaalt imporditud naftatoodete rikastamisel põhinev kütusetootmine ekspordiks. Silmet on üks Euroopa suurimaid vääris- ja väärismuldmetallide tootjaid. Sealne algselt kohalikul materjalil põhinenud tootmine
Kuid Jõhvis leidub ka muud tööstust (piimatööstus, õmblusvabrik, vagunimonteerimistehas, ehitatakse põllumajandusmasinate tehast), mittetööstuslikku äri ja tegevust, kultuuri ja haridust, sellepärast ka rohkem (1/3) eestlasi. Sellepärast sobis Jõhvi paremini Ida-Viru maakonnalinnaks. Viimasel ajal on Jõhvi isegi kasvama hakanud. Ainult 7 km kaugusel Jõhvist asub Kohtla-Järve - kaevurite ja põlevkivikeemiatööstuse linn (48000 elanikku). Seal on Nitroferti, Velsicoli ning Viru Keemia Grupi tehased ja mitmeid väiksemaid ettevõtteid. Kohtla-Järve on väga tööstusliku iseloomuga ja suure tulnukrahvastiku erikaaluga. Ümbruskonnas leidub mitu pisemat kaevuriasulat (Sompa, Kukruse, Kohtla-Nõmme, samuti turbatööstuse asula Oru). Nõukogude ajal moodustasid nad koos Kohtla-Järve ning Jõhviga ühe haldusliku terviku üle 80 000 elanikuga linnastu. Eesti taasiseseisvudes see linnastu killustati ametlikult mitmeks linnaks
annaabi.ee 
