võõrapäraseid tähekombinatsioone (nt Fränck, Cätlyn, Agneetha ). [5] Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite kohaselt, kust nimi on üle võetud, ja ainult nii. [5] Tsitaatnimedes võib kasutada lisaks võõrtähti ning võõrapäraseid tähekombinatsioone, kuid täpselt seal, kus nad alusnimes on: tähti ei tohi suvaliselt lisada ega vahele jätta (nt Cristjan, Cristiina, Cathrin, Carolain, Velix). Sama tuleb arvestada soome nimede puhul (parem Erki, Mati, kuid võib ka tsiteerida: Erkki, Matti). Ka soomepäraseid jooni ei tohi nimedesse suvaliselt lisada (nt Kattri, Heikko). Võõrtähti ei tohi kasutada ka omaloodud nimedes, mida võõrkeeltes olemas pole (nt Silly, Chrysly). [5] Kokkuvõte Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui laps sünnib Eestis; lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus. Sündi registreerivad
Marleen). Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite kohaselt, kust nimi on üle võetud. Omanimedes ja võõrnimedes ei tohiks võõrtähti kasutada, eriti lubamatu on võõrtähtede kasutamine selgelt omapäritolu nimede korral (nt Õnnely, Daavy). Tsitaatnimedes võib kasutada võõrtähti ning võõrapäraseid tähekombinatsioone, kuid vaid seal, kus nad alusnimes on (Christina, Caroline, Felix, mitte Cristiina, Carolain, Velix). Perekonnanimede keelsuse kohta tänapäevaseid statistilisi andmeid esitada küll ei ole, ent nende rühmitus võiks olla üsna analoogiline eesnimede omale. Omasõnade kirjaviisis olevad perekonnanimed (Tamm, Mallene, Tähemaa) on kõik kahtlemata eestikeelsed. Võõrsõnakirjaviisis perekonnanimesid (Sank, Damberg) loeti 1930. aastatel kindlasti võõrapärasteks ja neid ei olnud nimemuutmise käigus võimalik võtta, samuti kui täielikult mõne võõrkeele
annaabi.ee 
