puuduvad rohelised lehed ning nad ei suuda ise endale toitu sünteesida, seetõttu on neil väljakujunenud koostöö seentega. · On rohkem kui 25 000 erinevat liiki. Orhideede osad juured · Epifüütsetel orhideedel on õhujuured, mida on väga mitut erinevat sorti. · Mõned juured ripuvad ainult õhus, teised on surunud end kasvusubstraati, kolmandatel on topelt ülesanded: kinnitada ja toita. · Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga. · Terrestrilistel ehk maas kasvavatel orhideedel (geofüütidel) on velamen asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustuvad 2/3 taimede massist on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline · Uute juurte areng on märk orhidee uue kasvufaasi algusest. · Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured- ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused.
aktiivsusega ja see omakorda sõltub aastaajast, temperatuurist ning isegi niiskusest (vihmaperioodisest). (1) 8 5.2 Juured Epifüütsetel orhideedel on õhujuured, mida on väga mitu erinevat sorti. Mõned juured ripuvad ainult õhus, teised on surunud end kasvusubstraati, kolmandail on topelt ülesandeid: kinnitada ja toita. Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga (velamen radicum troopilise epifüütide juurenahk). See moodustab surnud, poorsetest rakkudest, mis imavad endasse vett ja säilitavad seda. Vesi imendub neisse kui käsna ja võimaldab orhideedel elada epifüüdina. (1) Terrestrilistel ehk maas kasvavail orhideedel (geofüütidel) on velamen (valkjas poorne nahk) asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustavad kaks kolmandikku taimede massist, on siledad ja
annaabi.ee 
