mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E-elektivälja tugevus[1 N/C; 1 V/m] F-jõud mis mõjub laengule [1N] q-laengu suurus[1C] · Elektrivälja jõujoonte omadused:1)jõujooned algavad positiivselt ja lõpevad negatiivsetel laengutel 2)jõujooned on pidevad 3)jõujooned ei lõiku teineteisega 4)jõujoonte tihedus on seda suurem, mida lähemal laetud kehale. · Homogeenseks elektriväljaks nim niisugust elektrivälja mille suvalises punktis on elektrivälja tugevuse vektroil ühesugune suund ning ühesugune arvuline väärtus. · Töö laengu ümberpaiknemisel elektrivälja ühest punktis teise ei sõltu trajektoori kujust ning arvutatakse valemiga A=qEd A-töö elektriväljas[1J] q-laeng[1C] E-elektrivälja tugevus[1N/C] d-elektrivälja ulatus[1m] Töö on võrdne potentsiaalse energia muudu vastand väärtusega . · Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt
Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitakas. Valguse polarisatsioon- loomulikus valguses on kõuj vektroite suunas samaväärsed(vänugvad kõikides sihtides) sest ükskikute laine kiirgumine pole milgi viisil kooskõlastatud. Kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis, on valgus täielikult polariseeritud. Valgust polariseerivat seadet nim polaroiks, mis laseb E-vektroil võnkuda ainult ühes läbilasketasandis ehk polarisatsioonitasandis. Ristuvad suunad neelduvad polaroidis, polarisaatorid on anisotroopsed ainsed mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastuse poolest tähelepanuväärsed ained. Polaroidprillid(vähendavad olulislt veepinnalt, lumelt, asfalitlt peegeldunud valguse tuvesugt, 3d filmide vaatamiseks) Polarimeeter(Ainete kontsentratsiooni määramiseks nt jookides, veres).
annaabi.ee 
