võrdeliselt süsteemi lisatavate protsessorite arvuga. Rööparvuti, mis koosneb homogeensest protsessorist (protsessorelemendist), arendab hinnanguliselt, võrreldes üksiku protsessoriga, jõudlust (Ƥ) vahemikus log2 p kuni Kui rööparvutis (multiprotsessorsüsteemis) on 1024 protsessorelementi (p = 1024), siis selline süsteem, võrreldes üksiku protsessoriga, arendab jõudlust, mis jääb vahemikku: 51. Vektorprotsessorite struktuurid (mälu-orienteeritud ja register- orienteeritud). 52. Vektorprotsessori põhimälu, skalaarprotsessor, vektorkontroller, vektori aadressigeneraator ja mäluliides, aritmeetikakonveier, vektorregistrikogum. Põhimälus säilitatakse käske ja andmeid. Põhimälu toimekiirusest sõltub otseselt protsessori jõudlus, sest vektorandmete töötlusel on liiklus mälu ja töötlusüksuste vahel väga intensiivne. Skalaarprotsessor töötleb skalaarkujul
programmidest, programmide kompileerimisel kasutatud vahendeist, arvuti ohjel rakendatavast operatsioonisüsteemist, arvuti mikroarhitektuuris rakendatud lahendusest, protsessorite (protsessorelementide) talitluskiirusest jms. Rööparvutite, mis kujutavad ultiprotsessorsüsteeme, projekteerimisel on raske prognoosida arvuti poolt saavutatavat jõudlust, mis oma olemuselt on varieeruv suurus, seetõttu kasutatakse selleks erinevaid ligikaudseid hinnanguid. 51. Vektorprotsessorite struktuurid (mälu-orienteeritud ja register-orienteeritud). Vektorarhitektuuriga protsessoreile, mis olemuselt esindavad monoprotsessoreid, on iseloomulik suure arvu funktsionaalsete üksuste olemasolu, kus andmetöötlus toimub konveieriseeritult (andmekonveierites). Vektorprotsessorid ei kasuta virtuaalmälusüsteemi, andmevahemälusid ja neis ei rakendata infotöötluse korraldamisel käsutasemelist rööpsust (ILPd).
annaabi.ee 
