Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik, 2)seda saab mõõta kas otseselt või kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarseid suuruseid väljendatakse vaid arvuliselt, nt aeg, mass, teepikkus jne. Vektoriaalsetel suurustel on peale arvuväärtuse tähtis ka nende suund (omavad ruumis suunda). 3)SELETAB FÜÜSIKA VALEMITES ESINEVA MIINUSMÄRGI TÄHENDUST (SUUNA MUUTUMINE ESIALGSELE VASTUPIDISEKS) – Mingi suund ruumis loetakse positiivseks ja selles suunas liikudes on kiirus „+“ ning vastassuunas liikudes on kiirus negatiivne ehk „-„-ga.
soojenemmine). Füüsikalised suurused- füüsikalised nähtused ja objektid erinevad üksteisest mitmesuguste omaduste poolest. * nimelised omadused-sugu, maitse , silmade värv * järjestavad omadused- haiguse astmed, juuksevörvise skaala * kvantitatiivsed omadused- keha mass, liikumiskiirud, ruumala * kvantitatiivsed diskreetsed omadused- prootonite arv aatomituumas. 15.Selgita skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust ning too nende kohta näiteid Füüsikalise suurused jagunevad skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga nim. skalaarseteks suurusteks. ( on arvuline väärtus, pole suunda). Näiteks: aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Ruumilist suunda omavad füüsikalised suurusi nim. vektoriaalseteks suurusteks. ( suunatud sirglõik) Näiteks: kiirus, jõud. 16
ruumis ja ajas, samuti keha tasakaalu · Biomehaanilised karakteristikud saadakse kas eksperimentaalselt (mõõtmise teel) või arvutatakse eelnevalt määratud suuruste alusel Biomehaaniliste karakteristikute jaotus · Biomehaanilised karakteristikud jaotatakse kahte suurde gruppi: - kinemaatilised karakteristikud - dünaamilised (kineetilised) karakteristikud · Biomehaanilised karakteristikud esinevad nii skalaarsete kui ka vektoriaalsete suurustena Skalaarid ja vektorid · Skalaarid on suurused, mida iseloomustab ainult arvväärtus: - aeg - mass - inertsimoment · Vektorid on suurused, mida iseloomustavad peale arvväärtuse (mooduli) ka siht ja suund sel sihil ruumis: - kiirus - kiirendus - jõud Vektorite liitmine · Vektorite liitmine toimub kahe komponendi korral rööpkülikureegli järgi
Näiteks teepikkus, aeg, mass, rõhk, takistus jne. on skalaarsed suurused. Füüaikalisi suurusi, millede juures peale arvväärtuse on tähtis ka nende suund, nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. Näiteks on vektoriaalsed suurused kiirus ja jõud. Asukoha muutus sõltub sellest, millises suunas liigutakse. Mingi suund ruumis loetakse positiivseks ja selles suunas liikudes on kiirus „+“ ning vastassuunas liikudes on kiirus negatiivne ehk „ − „ ga Vektoriaalsete suurustega tuleb teha tehteid arvestades matemaatikas õpitavaid vektorarvutusreegleid. Näiteks liites rakendatakse kolmnurga või rööpküliku reeglit. Praktiline õpetus tunnis! Matemaatika oskused on füüsikas väga olulised. Neist võib sõltuda kogu füüsika oskuste tase. Füüsikas tuleb osata ühikuid teisendada, valemitest erinevaid suurusi avaldada, arvutada tavaliste arvudega ja kasutades kümne-astmeid. Eelkõige vajab füüsik head arvutit ja selle
annaabi.ee 
