Skalaarne suurus on selline suurus, mida saab avaldada ühe arvuga (pikkus, laius). Vektoriaalseks suuruseks nimetatakse sellist suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda (kiirus, jõud). Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. Vektorit iseloomustavad siht (kuidas vektor asetseb), suund (kummale poole vektor on suunatud) ja vektori arvväärtus. Vektoreid tähistatakse kas AB (nool peal) või a (nool peal). Kollinaarsed vektorid on samasihilised ehk paralleelsed, nende vastavad koordinaadid on võrdelised
Vektor Tehted vektoritega Vektori mõiste Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektor Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus: siht näitab, kuidas vektor asetseb suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud pikkus on vektori arvväärtuseks Vektorite tähistamisest B a AB b a
Vektor Tehted vektoritega Vektori mõiste Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektor Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus: siht näitab, kuidas vektor asetseb suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud pikkus on vektori arvväärtuseks Vektorite tähistamisest B a AB b a
raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teise kehi ehk gravitatsioonivõimet. N2S Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 1N 1 N on selline jõud, mis mõjudes kehale massiga 1 kg põhjustab kehale kiirenduse 1 m/s 2 Jõud Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõul on alati olemas kindel suund, mis teeb ta vektoriaalseks Deformatsioon Deformatsiooniks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete muutuse Hooke'i seadus Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline vedru pikenemisega(lühenemisega) Toereaktsioon Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mõjuvat aluse elastsusjõudu Riputusvahendi pinge Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu
mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teise kehi ehk gravitatsioonivõimet. N2S – Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 1N – 1 N on selline jõud, mis mõjudes kehale massiga 1 kg põhjustab kehale kiirenduse 1 m/s 2 Jõud – Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõul on alati olemas kindel suund, mis teeb ta vektoriaalseks Deformatsioon – Deformatsiooniks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete muutuse Hooke'i seadus – Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline vedru pikenemisega(lühenemisega) Toereaktsioon – Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mõjuvat aluse elastsusjõudu Riputusvahendi pinge – Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu
FÜÜSIKA EKSAM 1. VEKTORID Vektorid ja skalaarid Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus: siht näitab, kuidas vektor asetseb suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud pikkus on vektori arvväärtuseks Vektori koordinaatide arvutamine: Kui A(x1;y1) ja B(x2;y2), siis vektor AB = (x2-x1;y2-y1) Nullvektor Vektorit O = (0; 0) nimetatakse nullvektoriks
kvaliteedi osas on täidetud. Tagamaks ohutut kommutatsiooni, tuleb kahe järjestikulise lülitusoperatsiooni vahele jätta siiski minimaalne ajavahemik. Peale selle tuleb arvestada iga kommutatsioonitsükli poolt põhjustatud võimsuskadusid, mis tähendab aga seda, et eksisteerib lülitussageduse ülempiir. Väga tõhusat, kiirete muundurite juhtimiseks sobivat juhtimismeetodit nimetatakse välja vektorjuhtimiseks (SVM) või vektoriaalseks pulsilaiusmodulatsiooniks, kuna siin kasutatakse pingevektori modelleerimist erinevatel ajahetkedel mikrokontrolleri abil. See on digitaaltehnika, kus "ehitatakse" pinge, mille keskväärtus on lähedane vajalikule väärtusele. Meetodi põhiideeks on lülitussageduse vähendamine, et väljundpinges soovimatute harmooniliste komponentide osakaalu vähendada. Seda tehakse iga kvantimise perioodi vältel lülitite seisundi põhjaliku valikuga
annaabi.ee 
