induktiivsusele. Induktiivtakistus on reaktiivse iseloomuga. Vool jääb pingest faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne pingega. 67. Milline on vool? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. Kogu väline pinge on rakendatud mahtuvusele. Mahtuvuslik takistus. On reaktiivse iseloomuga. Pinge jääb voolust faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne vooluga. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Arvestades eelnevast üksikelementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70.Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem. cos on võimsustegur ja näitab kui suur osa koguvõimsusest on aktiivvõimsus. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. 71
induktiivsusele. Induktiivtakistus on reaktiivse iseloomuga. Vool jääb pingest faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne pingega. 67. Milline on vool? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. Kogu väline pinge on rakendatud mahtuvusele. Mahtuvuslik takistus. On reaktiivse iseloomuga. Pinge jääb voolust faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne vooluga. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Arvestades eelnevast üksikelementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70.Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem. cos on võimsustegur ja näitab kui suur osa koguvõimsusest on aktiivvõimsus. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. 71
11.Siinusfunktsioonide kujutamine vektoritena. Vektordiagrammid. Siinusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni kujul Siinusfunktsiooni graafikuks on sinusoid. Siinussuurs on määratud, kui on teada ta amplituudiväärtus, periood (või sagedus) ja algfaas. Algfaasinurgaks ehk algfaasiks nimetatakse elektrilist nurka, mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni. Vektordiagramm Sinusoidide joonestamine on tülikas.. Seepärast kasutatakse elektrotehnikas vektordiagramme, mis on lihtsamad ja ülevaatlikumad kui sinusoidid. Vektordiagrammi põhimõtet selgitab joonis. Vektordiagramm tuleneb siinuskõvera joonistamise konstruktsioonist. Tehnikas kasutatakse siinuselt vahelduvvooli. Siinuselise elektromotoorjõu saamine Siinuselektromotoorjõudu võib saada, kui homogeenses magnetväljas konstanse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. 12.Aktiivtakistusega vooluring
π võrra maha. 2 Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtuses mõttes siinuselise. Arvestades kõigi üksik elementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi: ϕ on kogu ahelas nurk voolu ja pinge vahel. Nn. faasinihe. Valem vastavalt vektordiagrammile. U L −U c tan φ= UR Im
Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Skeemidel on kasutusel kaks erinevat joonestusviisi tarvitid kujutatakse üksteise suhtes kas 120° nurga all või paralleelselt: Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega. U l =U f . Faasivoolud U 12 U U I12 = ; I 23 = 23 ; I 31 = 31 . R1 R2 R3 107 Ka vektordiagramme võib joonestada mitut moodi. Joonisel on vasakpoolsel diagrammil joonestatud vektorid ühisest alguspunktist, parempoolsel moodustavad aga pingevektorid kolmnurga: Sümmeetrilisel koormusel on voolud võrdsed ja vektordiagramm sümmeetriline. Mittesümmeetrilisel koormusel see nii ei ole. Näide 3400 V pingega võrku on ühendatud kolmnurka erineva takistusega tarvitid: Faasivoolud U 12 400 I12 = = = 4 A, R1 100 U 23 400
annaabi.ee 
