Kolmekümneaastasele sõjale (1618- 1648). Bachid põlvnesid sõna tõelises mõttes rahva keskelt. Johann Sebastian Bachi poolt alustatud perekonnakroonika märgib Veit Bachi (umbes 1550-1619) sugupuu tippu (lisa 2), ametilt pagarit, kui Bachide suure perekonna peaharu esivanemat. Bachide nimi Tüüringi oli juba tuntud 16.sajandil. Muusikakunst sai Bachidele perekonnatraditsiooniks. Seda anti edasi põlvest põlve isadelt poegadele ja pojapoegadele. ''Pagar Veiti'' arvukatest järeltulijatest võrsus terve armee tagasihoidlikke, kuid visasid ja aktiivseid muusikapõllul töötajaid. Valdav enamiks kodumaa muusikuid isegi neid, kes kandsid õukonna kapellmeistri kõrget tiitlit oli tol ajal raske ning alandavas olukorras: nad said oma töö eest kerjuslikku tasu ja pidid alluma kirikuisade nõudmistele, ühtlasi pidid nad oskama kohaneda kodumaisesse kunsti ja muusikutesse solvava halvakspanuga suhtuvate ülikute labase maitsega
vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab survega antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju peale surve avaldamise lõppu- kuusest hea vibu). 2. 3.Kask: maltspuiduline lehtpuu e katteseemnetaim. Kasvab kogu põhjapoolkeral. Puit kollakasvalge või veiti punakas. Meil on kaskesi kolme liiki arukask e leinakask, sookask- tal on oksad ülespoole ning maarjakask e karjalakask. Lõhisleheline arukask on haruldus.-Eestis on leitud väheseid eksemplare. Maarjakask on tegelikuses viirushaigusest nakatunud kask, mille tunneb metsas ära lainelise tüve järgi. Tema puit on aga nagu linnusilma mustriga. Maarjakask on väga väärtuslik ja sellest tehakse väärisspooni ja suveniire.
annaabi.ee 
