Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks. Sipoidide mäss Sipoidide mäss toimus 1857-1858. aastal. See algas 10. mail Meeruti linnas. Sipoidid polnud rahul brittide käitumisega india rahva vastu. Nad ei tahtnud, et neid saadetaks sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist. Neid ei rahuldanud palgad ega toit. Viimaseks tilgaks vastuhaku karikasse olid kuulujutud sellest, et uued padrunid on võitud määrdega, milles on sea- ja veiserasva. Sipoidide hulgas olid aga nii hindud kui ka moslemid. Padrunitropp tuli ära hammustada, moslemid aga ei võinud suhu võtta searasva, hindud jälle veiserasva. Mäss algas 1857. aastal bengali sipoidide üksustes, kus oli suhteliselt vähe inglise ohvitsere ja nõrk distsipliin. Sealt kandusid rahutused teistesse Põhja-India piirkondadesse. Mässuga ühinesid padišahh Bahadur II ja mitmete vürstiriikide valitsejasoo esindajad. Enamik vürste, kel oli
mida noorem ta on. Rasvad-on organismile vajalikud rasvas lahustuvate vitamiinide imendumiseks ja energiavarude moodustamiseks. Vedelad rasvad pidurdavad sklerootilisi protsesse ja stimuleerivad maksast sapi eritumist virgutades seedetegevust. Suhteliselt kergemini on omastatavad madala sulamistemperatuuriga rasvad taime-, kala- ja piimarasvad, piirata tuleks kõrge sulamistemperatuuriga sea-, lamba- ja veiserasva kasutamist. Süsivesikud-on inimesele kõige olulisemaks energiaallikaks. Aju tööks vajalik energia saadakse praktiliselt ainult glükoosi oksüdatsiooni tulemusena. Süsivesikute piisav hulk toidus väldib kehavalkude kasutamist energeetilisel otstarbel. Süsivesikute ja rasva vaeguse korral hakkab organism energiavajaduse rahuldamiseks tarbima glükogeeni, depoorasvu ja seejärel valke, eeskätt lihasvalke. Süsivesikud katavad ligikaudu 60% ööpäevasest energiavajadusest
annaabi.ee 
