2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima. · Veiseliha kogutoodang maailmas 2010 aastal oli 21,2 %. · Lõuna-Ameerikas 24,1% kogu maailma veiseliha toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 9,2 kg veiseliha. (vanad andmed) Maailmas on üle miljardi veise. Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias ja kõige vähem on veiseid Okeaanias. Veiseliha osakaal kogu lihatoodangust 24 %. Piima annavad lehmad maailma kogutoodangust 85 %
d rasvhapped, g s.h. C18:2, g 0,18 0,11 0,08 s.h. C18:3n3 0,13 0,04 0,05 (alfa- linoleenhape), g Kolesterool, mg 11 10 13 Kitsepiim Koostis: rasva sis. 3,5...4 %, valku 3...3,2%, laktoosi 4-5 %. · Omab allergiavastaseid nn. hüpoallergilisi omadusi, sest kitsepiim ei tekita allergiat neile inimestele, kes omavad nn. veisepiima allergiat. · Kaseiin eksisteerib erinevates vormides ja valgud on seetõttu paremini seeditavad. Näiteks kaseiini vorm alfa.s.1, mis on lehmapiimas enamuses puudub kitsevalkudes. USA-s on 7 % lastest, kes nooremad kui 3 aastat on nn. Lehmapiima vastu allergilised. Nendest 20-50 % lastest allergia säilib, kui nendele söödetakse soja valku. Lehmapiima allergia põhjustajaks peetakse beeta laktoglobuliini, mis on lehmapiima
annaabi.ee 
