Turismireise, mis on seotud veinide degusteerimise ja veinimõisate ning veiniistanduste külastamisega, tehakse eelkõige riikidesse, kus veinitoodang on suurim. Ajalooliselt on tuntud veiniriigid Prantsusmaa ja Hispaania, kuid ka väikeriigid nagu Eesti suurendavad järk- järgult oma tootmist. Antud töö eesmärk on analüüsida veiniturismi ja selle tähtsust maailmas. Töö eesmärgi saavutamiseks on seotud järgnevad ülesanded: - selgitada veiniturismi mõistet ja veinituristide olemust - kirjeldada veini ajalugu - tuua välja erinevad veinitrendid - kajastada hetkeolukorda Eestis - kirjeldada olulisemaid veinipiirkondi Prantsusmaa ja Hispaania näol Autorid tuginesid töö kirjutamisel turismimajanduse alused aine õppematerjalidele, veiniturismi käsitlevatele raamatutele ja teadusartiklitele. Töö on jagatud neljaks peatükis. Esimeses peatükis selgitatakse veiniturismi ja veinituristide olemust, veini ajalugu ning veinitrende
täidlasi ja pika küpsemispotentsiaaliga veine. Tähtsamad piirkonnad on: Médoc ja Haut-Médoc, kus tehakse ainult punaveine Graves, kus toodetakse nii valgeid kui punaseid veine Entre-Deux-Mers, kus valmistatakse valgeid kuivi, poolmagusaid ja magusaid veine (Sauternes jt) ning punaseid kergeid ja pooltäidlasi veine. Fronsac, Pomerol ja St. Émilion koos oma paljude satelliitaedadega. St. Émilioni linn ja veiniaiad on UNESCO kaitse all ning üks veinituristide lemmikpaiku. Lisaks on veel palju nn. mäekülgede ehk Côtes' alasid. Nendest tuntumad on Côtes de Blay, Côtes de Bourg ja Côtes de Castillon. Prantsusmaa Beaujolias Piirkond on kuulus oma värske veini ja iga-aastaste Beaujolais Nouveau pidustuste poolest, mis algavad novembri kolmandal neljapäeval. Piirkond serveerib meile ainult Gamay marjast valmistatud punast veini. Champagne Valmib maailma parim vahuvein
annaabi.ee 
