Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti väga kaugel, käis isegi saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. (Meeder 1998: 15) 1.2. Veinituristid Kahtlemata pole olemas stereotüüpset ,,veinituristi". Veinitööstus jagab oma külastajad kategooriatesse. Ühed on niiöelda tavalised turistid, kes soovivad maitseelamust. Nemad moodustavad 5%-30% kõikidest külastajatest. Teise kategooriasse kuuluvad niiöelda haritud joojad, kes lisaks maitseelamusele soovivad informatsiooni kõige kohta, mis puudutab veine. Kolmanda kategooria turistid jäävad esimese ja teise kategooria vahele. Neil pole erilisi teadmisi veinide kohta, kuid nad on nõus kogema nii
puna-roosa-valgekirjud hekid ja autoteid ääristavad kärtspunaste õietõrvikutega aaloerivid, mida kohalikud jõulusaluutideks kutsuvad. 191 Madeira 192 Porto Eestlastele, kel tähtsamad linnad ja tuntumad turismiatraktsioonid on ära vaadatud, võivad huvi pakkuda kitsamad reisivaldkonnad, näiteks veiniturism. Pea kogu Portugal on veinituristi paradiis, sellel suhteliselt väikesel maal kasvab viinamari küll Eestist väiksemal territooriumil, kuid marjadest valmistatakse kogu veinitööstuse värvi- ja maitsegammat: noori happelisi veine (Vinho Verde), klassikalist kuiva punast ja valget, tumekollast dessertveini (nagu Moscatel de Setubal), kangestatud portveini ja küllaltki maitsvat brändit. Dao ja Douro on küll tuntuimad ekspordiregioonid, kuid parimad klassikalised punased pärinevad näiteks Alentejost ja Baixast
annaabi.ee 
