Tähtsad tööstusharud on ka autode montaaz, metallitöötlus, masina-, tekstiili-, keemia- ja toiduainetööstus, metallurgia ja laevaremont. Peaaegu kogu elektrienergia saadakse kivisöe-elektrijaamadest. Haritavat maad on 12% territooriumist ja niisutatakse peaaegu 15 000 km2. Peamised põllumajandussaadused on mais, nisu, suhkruroog, päevalill, tsitrused, virsikud, köögivili, looma-, linnu- ja lambaliha ning vill ja piim. Vahemerelise kliimaga aladel kasvatatakse viinapuud. Veinitoodangult on LAV maailmas 8. ja päevalilleseemnete toodangult 11. kohal. Kiiresti arenev majandusharu on turism. SKT elaniku kohta 12 350 USD, sellest annab teenindus 66,1%, tööstus 30,8% ja põllumajandus 3,1%.
Champagne, Elsass (valged veinid), Burgundia (maailma tuntumaid punaste veinide valmistamise piirkondi), Bordeaux (Prantsusmaa tähtsaim veinipiirkond), Rhone´i org (punased veinid). Itaalia tuntumad veinipiirkonnad on Toskaana (Itaalia keskosas, võrreldavad Bordeaux´i veinidega), Piemonte (Põhja-Itaalia lääneosas, Nebbilo), Veneto (Põhja- Itaalia idaosas, valged ja punased veinid) ja Apuulia (Lõuna-Itaalias, Primitivo sort). Itaalia on praegu maailmas esikohal veinitoodangult. Hispaania tähtsamad veinipiirkonnad on Rioja (Põhja-Hispaanias, Tempranillo), Navarra, Penedes, Valencia ja Valdepenas. Saksa veinipiirkonnad asuvad enamuses Reini ja Moseli kallastel. Portugali põhiline veinipiirkond on Douro, kusjuures enamik sealvalmivatest viinamarjadest läheb ainulaadse portveini valmistamiseks. Kvaliteedi alusel jagunevad veinid kvaliteetveinideks ja lauaveinideks. Prantsusmaa veini kvaliteediklassid on AOC, AC, VDQS ja Vin de Pays (maakonnaveinid).
annaabi.ee 
