Aastal 1891 jätkas veinimeistri tööga Bordeaux piirkonnast pärit prantslane Massano, kes tutvustas Euroopa veinitegemise praktikaid kohalike viinamarjade peal. Samas tõi ta endaga kaasa kuulsad prantsuse sordid Cabernet Sauvignon ja Cabernet Franc, mis leidsid väga hea kasvulava just Teliani orus. 1954. aastal ehitati Teliani viinamarjaistanduse kõrvale spetsiaalne tehas punaste aastakäiguveinide tootmiseks. Teliani orus valmivat Cabernet Sauvignoni toodeti selles 8 veinitehases eliitveini "Teliani" nime all, mis oli mõeldud riigi kõrgeima astme ametnikele. Veini kvaliteedile avaldavad mõju kaks peamist tegurit, milleks on vitikultuur ehk viinamarjade kasvatusviis ja vinifikatsioon ehk veini valmistamisviis. Peaaegu kõiki Teliani Valley'le kuuluvaid viinamarjaistandusi Gruusia eri piirkondades kontrollivad ja juhivad kvalifitseeritud spetsialistid, kes kasutavad traditsioonilist Gruusia vitikultuuri ja moodsat tehnikat.
läbimüük päevas mingit raskust. Toormaterjali nappus tingis 1990. aastal selle, et hakati sisse vedama viinamarjaveini Moldovast, Usbekistanist, Aserbaidzaanist nii raudteel kui autoveokitega. Näiteks moldovlaste kuivvein Aligote puhkas Võhus vähemalt 10 päeva, seejärel ta filtreeriti ja alles siis villiti pudelitesse. Nende veinide sildid olid originaalsed, vaid kork reetis sidemeid Eestiga. (Lään 1993: 55) Tänapäeval toodetakse Võhu veinitehases Võhu Juubeliveini, Hõõgveini, Mustsõstraveini, Jõhvikaveini, aga ka kangestatud puuviljaveine. Võhus asub ka veinimuuseum, mis on avatud külastajatele. Valtu Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuvilja-marjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult
annaabi.ee 
