Rahvale kättesaadav oli kange alkohol kella 19-ni. Järjekorrad olid alati enne 19-t suured. Peamiselt joodi valget viina, mis maksis poes 2,5 rubla, hiljem läks natukene kallimaks. Gorbatsov alustas alkoholismivastast võitlust. Alkohol oli müügil talongidega ajutiselt. Gorbatsov pani alkoholile piirangud peale- alates 21 eluaastast ja alkoholi müüdi teatud kellaajani. Hakati tegelema salaviinaga, mis oli tol ajal tulus äri. 5) Uuri - millised veinitehased töötasid meil Nõukogude (N.Liidu) ajastu lõpul ja meis neist on nüüdseks saanud? ETK Põltsamaa Tehaste 6) Käisin Põlva Selveris ja uurisin seal veiniriiuleid. Seal oli müügil ka eestimaiseid veine, mille tootjaks on Põltsamaa ja valikus on päris mitut sorti veine, mille nimed on: Põltsamaa Tõmmu, Põltsamaa Punane, Põltsamaa Kuldne, Lossivein. Maitsevalik on ka üpriski suur: marjavein, õunavein, punasõstravein, mustsõstravein, poolmagus puuvilja-marjavein,
Lõpptulemuseks villitakse vein pudelisse või pannakse tammevaatidesse laagerduma. Punaveinide järelküpsemine tammevaatides on palju sagedasem kui valgete veinide puhul. Kvaliteetne roosa vein pole muidugi valge ning punase veini segu nagu sageli arvatakse. Selle valmistamine algab samamoodi nagu punase veini valmistamine, kuid roosa veini puhul on käärisimisperiood lühem. Seejärel eraldatakse mahl kestadest ning veini kääritatakse vaatides edasi nagu valget veini. 2. EESTI VEINITEHASED Sajand tagasi jõid Eestis veini enamasti võõramaalased. Oma veinitööstus sai õige hoo sisse alles koos riigi iseseisvumisega. Ehkki alkoholitootmise piiramine kaheksakümnendate aastate keskel andis löögi ka Eesti veinitööstusele, valmistatakse veini veel tänagi Põltsamaal, Valtus ja Võhus. 1975. aastal korraldati Eestis veinimängud, seal degusteeriti ka toodangut. Sellistele ettevõtmistele tegi lõpu kuiva seaduse kehtestamine (Lään 1993: 52). Põltsamaa
annaabi.ee 
