d. Liköörid; 8. Õlu; 9. kokteilid, segujoogid; 10. alkoholivabad joogid (karastusjoogid, mahlad, mineraal-ja lauaveed) 11. soojad (kuumad) joogid (tee, kohv, kohvijoogid, kakao). Rikkaliku veinikaardi koostamisel liigitatakse veine värvuse, kanguse, suhkrusisalduse, tehnoloogia, valmistamismaade ja kvaliteeditaseme järgi. Erinevate maade veinid paigutatakse omakorda kvaliteeditaseme järgi: kvaliteetsemates lihtsamateni. Veel pakutakse meie restoranides paljude teiste veiniriikide veine. Veinikaardis peavad veinid olema kirjeldatud selgelt, täpselt ja kirjeldus peab vastama tegelikkusele. Veinikaart peab olema kujundatud nii, et see ärataks klientides huvi ja soovi proovide veine. Veinide nimed peavad olema täpselt välja kirjutatud. Veinikaardi kohustuslik info: veini nimi, aastakäik, müüdava veini kogus (pudel, pool pudelit, klaas) cl-tes ning pudeli ja väiksema müüdava koguse hind.
kvaliteetveini tootjana. See trend on püsinud pikalt ja alles tänavu jäi eksporditavate veinide keskmine pudelihind Prantsusmaa samasugusele numbrile alla. Ka meie poeriiulitele on Uus-Meremaa säästuveinid hakanud tekkima alles viimasel paaril aastal. Asja taga on veiniistanduste ohjeldamatu laienemisega seotud ületootmine, mis esimest korda andis ennast tunda juba 2008. aastal. Nende muutustega on Uus-Meremaa jõudnud ekspordimahult maailma veiniriikide esikümnesse. Veinikasvatus toimub ametlikult üheteistkümnes riigism milleks on kõige tuntum ja suurim veiniala Marlborough, kus kasvatatakse kõige rohkem Sauvignion Blanc viinamarja sorti. Ajalooliselt vanim juhtiv punaveiniala on Hawke’s Bay, mille soe kliima aitab punastel marjadel kenasti küpseda. Kõige uuemad kasvualad asuvad Otagos, kus kasvatatakse põhiliselt Pinot Noir’i, selle sordi all on lausa üle 70% kasvualast. Ühed noorimad aiad asuvad Waitaki regioonis, kus hakati
annaabi.ee 
