appellation hakati kasutama, ning ELi mittekuuluvate, Sveits ei pidanud rakendama Euroopa veinisektori eeskirjadele. Veinid olid tavaliselt märgistatud nende küla päritoluga, viinamarjasordiga või kasutades brändi nime. Alates 1990-ndate alguses, kui Prantsuse stiilis Appellation d'Origine Controlée süsteemi on hakatud rakendama, alustades mõned prantsuskeelsed kantonites. Need eeskirjad on peamiselt rakendatud kantonites. Pranstuskeelne sveits Suurim veiniregioon ( 11 390 hektarit veiniaedu), kuhu kuuluvad veinipiirkonnad Valais, Vaud, Genf ja Neuchatel. Peamine valge viinamari on Chasselas, mida Valais kantonis kutsutakse Fendant. Veel viljeldakse Silvanerit (mida kutsutakse Johannisberg) ja Pinot Gris`d ( tuntud nime all Malvoisie, enamasti poolkuiv või magus). Punastest sortidest kasvatatkse Pinot Noiri ja Gamay`d. Valais`s on mitu kohalikku ürgset sorti, nagu Ermitage, Armigne, Petite Arvine ( valged ) ning Humagne ouge ja Cornalin ( punased ).
harimise aeg 4 aastat millest min. 6 kuud tammes) Veine, mida ei ole üldse tammevaadis hoitud või on seda tehtud lühema aja jooksul, nimetatakse Sin Crianza veinideks, kuid seda terminit veinipudeli etiketilt ei leia. Hispaania üheks iseloomulikuks jooneks on ameerika tammest valmistatud vaatide eelistamine. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 5 3.3. REGIOONID Rioja Rioja on Hispaania kõige tuntum veiniregioon, eriti punaste veinide osas, kuigi valmistatakse ka valgeid ja rose veine. Rioja paikneb Põhja-Hispaania keskosas. Rioja piirkond jaguneb kolmeks alampiirkonnaks: Rioja Alta; Rioja Alavesa ja Rioja Baja Rioja veinivalmistamise traditsioon ulatub 2000 aasta taha. Modernseid veine hakati valmistama aga 19. saj. keskel. Paljud veinikeldrid võtsid kasutusele uudsed veinivalmistamise tehnoloogiad.
annaabi.ee 
