Kuningas pidas tihti maskeraade ja just ennem üht maskeraadi kutsus ta enda ja ministrite juurde Hüpikkonna ja Trippetta, et nad aitaksid neil valida kõige vaimustavamad ja uskumatumad kostüümid ja selle juurde mingi lõbusa etenduse. Aga, et nii-öelda Hüpikkonna mõistust tööle panna, käskis kuningas juua tal peekri veini. Kuigi kuningas teadis et Hüpikkonn ei kannata veini ja muutub sellest imelikuks. Ikkagi jõi Hüpikkonn vastu tahtmist ära veinipeekri. Kuningas käskis tal juua ka teise kuid tema eest astus välja Trippetta. Kuningas muidugi oli haavatud vastuhakkamisest ja lõi kääbusest naist kuid Hüpikkonn siiski pääses teise veinipeekri joomisest. Kuningas küsis uuesti narrilt mida teha karnevali jaoks. Hüpikonn pakkus välja metsikud orangutangid, kes on üksteise külge ringjalt ühendatud ja ilmuvad ehmatusena välja just keskööl. Orangutangideks moondusid mehed aga tõrvaga ja linatükikestega kaetult.
ringtants. Esmakordselt on aga Tallinna jõulupuud mainitud juba 1441. aastal, mis teeb temast Euroopa teadaoleva vanima avaliku jõulupuu. Põhimõtteliselt tähtsamad vennaskonna sündmused aastas olid mustpeadel jõulu- ja vastlajoodud. Mustpeade peolaud oli rikkalik. Pakuti pähkleid, kooke, puuvilju, rosinaid, linnu- ja metsloomaliha, maitsestatud veine ning õlut. Kord, kui Peeter I oli mustpeade majas külas, juhtunud ka üks õnnetus. Üks mustpea olevat leidnud veinipeekri seest surnud hiire, aga rüüpas joogi siiski vapralt lõpuni, et mitte pikakasvulist Vene valitsejat häirida. Mustpead tutvustasid tsaarile oma maja ja vennaskonna kombeid. Erilist mulje avaldasid valitsejale hiigelsuured veinipokaalid, üleni hirvenahaga kaetud ja all ehtne hirvesõrg. Midagi seesugust polnud Venemaa valitseja iialgi näinud. Põhimõtteliselt Mustpeade vennaskond ühendas , . Olles auliikmeks vastu võetud, kinkis ta vennaskonnale 30 dublooni. Alates 1712
annaabi.ee 
