Siin kasutatakse viinamarju ning tehnoloogiat, mis ei ole kvaliteedireeglite järgi lubatud ja seetõttu ei kvalifitseeru need kõrgema kvaliteediklassi alla. Näiteks kasutatakse erinevate aastakäikude või kasvupiirkondade viinamarju. Seetõttu ei märgita ka pudelil veini valmistuspiirkonda ega viinamarjade korjeaastat. Lauaveini status ei tähendada aga automaatselt halba kvaliteeti, sest lauaveini kvaliteet sõltub eelkõige ikkagi veini valmistanud veinimeistrist. Tihti järgitakse kõrget kvaliteedikontrolli, ent lepida tuleb madalama kvaliteediklassiga tulenevalt nt sellest, et viinamarja sort või kasvatamise viis ei vasta kehtestatud eeskirjadele. o vein peab olema valmistatud ELi poolt tunnustatud viinamarjasortidest. o vein peab olema toodetud ELi pinnal. o veini minimaalne alkoholisisaldus sõltuvalt piirkonnast 8,5% v 9%, maksimaalselt 15%. 9
Uku Kuut: Veinimaa Eesti “Jaan Kivistik Räpina aiandus- koolist on teinud kuivi veine koos Jaan Kivistik: veinimeistrist sõbra Juha Karvone- “Võin väita, et Eesti on üks põhjapoolsemaid riike, kus saab viinamarju niga. Marjad on kasvatanud Jaan, Ju- kasvatada avamaal kogu territooriumil (kui valida soodsaid kasvukohti ja ha tegi veinid Soomes valmis. Mõned sorte). Küllap me võiksime olla veinimaa
annaabi.ee 
