Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja'le positiivse asjaolu kokkulangemine. Ühe õnnetus on teise õnn see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse veini valmistama ning seda sealt ka Prantsusmaale müügiks kokku ostma. Teine tähtis detail oli moodsa mõtteviisiga hispaanlastest veinimeistrid, kes Bordeaux's viinapuu kasvatamist ja veinivalmistamist õppinud ning nüüd oma teadmiseid kodumaal rakendada püüdsid. Neist kokkusattumistest sündisid esimesed veinimõisad Haro, Logrono ja Elciego linnakeste ümbrusesse, kus nn. ,,uut stiili" Rioja veini valmistama hakati. Hispaania
jm.riknemine) peatusid ning vein võis seista aastaid. Protsessid tammes: kääritamine ja laagerdamine Veini valmistamisel kasutatakse peamiselt Prantsusmaa ja Ameerika tamme, veel on vähesel määral kasutusel Sloveenia tamm. Ameerika tamme tuntakse kui veidike teravamat maitseandjat, tema rikkalik vaniljesus sobib hästi tugevamate punaste veinidega. Tuntuim veinitamm on muidugi pärit Prantsusmaalt, enamus veinimeistreid valib oma tippveinide jaoks tiheda koostise ja õrnema maitsemõjuga prantsuse tamme. Prantsusmaad peetakse veinitamme, nagu veinigi, emamaaks. Prantsusmaa üldpinnast 1/3 on kaetud metsaga, omakorda millest 1/3 on tammemetsad. Tammede kasvatamist ja maharaiumist Prantsusmaal kontrollib Rahvuslik Metsaamet. Prantsuse tammed on poole kallima hinnatasemega, kui teistes piirkondades, eriti kallid on need puud, mis kasvavad puhtas tammemetsas.
annaabi.ee 
